Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad. Neenetsi, eenetsi ja sölkupi ja nganassaani keel kuuluvad samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka

Keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena.

Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.

Peale soome-ugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled.

Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena.

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast.[1] Soome-ugri keeled jagunevad saami, läänemeresoome, Volga, Permi ja ugri rühmaks. Uuemates liigitustes on Volga rühm kadunud, selle asemel esinevad sellesse kuulunud mordva keeled ja mari keeled otse soome-ugri rühma alarühmadena.

Saami, mansi ja handi põhimurdeid peetakse eri keelteks. Samuti räägitakse viimastel aastakümnetel ühe karjala keele asemel mitmest karjala keelest ning eesti keele lõunaeesti murdeid peetakse kohati eraldiseisvaks lõunaeesti keeleks.

Neid ühendab keelesugulus ja väljasuremisoht.[2]

Klassifikatsioon

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad:

Sarnased sõnad

Allpool on valik soome-ugri perekonna põhisõnavara seotud sõnu, mis võivad anda aimu kaasnevatest häälikumuutustest. Seotud tähendusega soome-ugri sõnadel on ühine päritolu.

More information soomeugri algkeel, eesti ...
soomeugri algkeel soome eesti liivi karjala mokša ingeri vepsa ersa mari komi udmurdi ungari mordva mansi handi
*tule tulituli tûztöz tûz
toztūz tûz tul tɨl-tɨl tüz toz tūz tez
*wete vesivesi wezvesi
vîtvesivez ved´ wüt wízwiz víz vit wit vít
*jäŋe jääjää ijä jeejije ej i jijenk jég jenk jeŋk jeŋk
*kala kalakala hâlakalahalakūll’ hal hol khalakhala hala hala hala hul halâ
*pesä pesäpesa pesapesä biesiebeassipiess’ pize pəžaš poz puz fészek pitʲi pĕl
*käte käsikäsi kâzkäsi kesikaekīdt ked´ kit kiki kéz kaat kūz köt
*śilmä silmäsilm sílmasilm tjelmiečalbmičall’m śeĺme šinča śinśin szem sam sem sem
*süle sylisüli el sïllesallasē̮ll seĺ šülö sɨlsul öl(el) tal lal löl
*sëne suonisoon sunesuuń soenesuotnasūnn san šün sənsən ín taan ɬɔn lan
*luwe luuluu loblõb lēblublõb lob lub lɨblɨb láb lub lub lob
*were veriveri vurveri vïrrevarravē̮rr veŕ wür vurvir vér wiɣr wŭr wər
*mëksa maksamaks -- maksa-mej mûj mûj mûymây máj māy mây mâj
*kuńśe kusikusi
kosikusi gadtjedgožžatkōnnče kəž kudźkɨź húgy xuńś- xŏs- kŏs-
*mene- mennäminema mennaminemä mïnnedhmannatmē̮nne minne minê minne mine menni men- măn- mĕn-
*elä- elää elama elä elämä jieledh eallit jēll’e ila- ol-ul- él-
*kale- kuollakoolma kulkuulma kuloms kulo- kola- kul-hul- hal- xo- xăɬ- kăl-
*mośke- moskme mõskma moska muśke- muška- mɨśkɨ-mɨśk- mos- - - -
Close

Vaata ka

Viited

Välislingid

Wikiwand in your browser!

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.

Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.