From Wikipedia, the free encyclopedia
Sodiaagivalgus on tuhm ja hajus valge kuma, mida võib näha öötaevas. See näib algavat horisondi all paikneva Päikese lähedalt ning kulgeb mööda ekliptikatasandit või sodiaagivööd.[1] Kõige paremini on sodiaagivalgus vaadeldav kevadel pärast päikeseloojangut ning sügisel enne päikesetõusu, siis kui sodiaagivöö on horisondi suhtes järsu nurga all. Sodiaagivalgust põhjustab kosmilises tolmus hajunud päikesevalgus ning see on nii tuhm, et nii kuuvalgus kui ka valgusreostus muudavad sodiaagivalguse nähtamatuks.
Sodiaagivalguse intensiivsus väheneb Päikesest kaugenedes, aga väga pimedatel öödel on nähtust vaadeldud üle terve ekliptikatasandi laiuva ribana. Tegelikult katab sodiaagivalgus terve taeva ning öödel, mil Kuu ei paista, valgustab taevast põhiliselt just sodiaagivalgus.[2]
Kosmiline tolm moodustab Päikesesüsteemis paksu ümara ja lapiku pilve, mida tuntakse sodiaagipilvena ning see paikneb ekliptikaga samal tasandil. Sealsete tolmuosakeste läbimõõt on 10 ja 300 mikromeetri vahel ning enamiku mass on 150 mikrogrammi lähedal.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
