Slavoj Žižek
Sloveenia filosoof / From Wikipedia, the free encyclopedia
Slavoj Žižek (sündinud 21. märtsil 1949) on Sloveenia marksistlik filosoof, psühhoanalüütik ja kultuurikriitik.
Žižek on laia haardega filosoof, kes on kirjutanud subjektiivsuse, ideoloogia, kapitalismi, fundamentalismi, rassismi, sallivuse, multikulturaalsuse, inimõiguste, ökoloogia, globaliseerumise, Iraagi sõja, revolutsiooni, utoopia, totalitarismi, postmodernismi, popkultuuri, ooperi, filmikunsti, politoloogia ja religiooni teemadel.
Žižek sai rahvusvaheliselt tuntuks 1989. aastal, kui avaldati tema esimene ingliskeelne raamat "Ideoloogia ülev objekt" ("The Sublime Object of Ideology"), milles ta vaidlustas Marxi tõlgenduse, et ideoloogia on "valeteadvus", ja väitis, et ideoloogia on reaalsust struktureeriv alateadlik fantaasia. Žižek on agar neoliberalismi kriitik. Ta poliitilised vaated esindavad üht progressiivse alternatiivi kahest teest – kas sotsialismi programmi juurde naasmine (mida propageerivad Žižek ja Alain Badiou ) või ühiskonna alternatiivsetel alustel ümberkorraldamine (mida pooldab näiteks Roberto Unger).[1]
Žižek on üleilmselt tuntud. Ta avaldab sageli arvamusartikleid ja on kirjutanud hulganisti populaarseid akadeemilisi raamatuid. Teda on nimetatud kultuuriteooria Elviseks[2] ja ajakiri Foreign Policy arvas ta 2012. aastal saja mõjukaima globaalse mõtleja hulka.[3] 2005. aastal tehti ta töö põhjal dokumentaalfilm "Zizek!". Asutatud on ka temanimeline akadeemiline väljaanne International Journal of Žižek Studies.[4]