Sinine tund
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sinine tund on ajavahemik fotograafias, päeval, hämariku ajal hommikul ja õhtul, mil Päike asub allpool horisonti, ligikaudu 4–6 kraadi allpool silmapiiri, ehk tsiviilhämariku ajal[1]. Seetõttu ei jõua maapinna lähedusse otsest päikesevalgust, vaid ainult hajusvalgus, mis omandab sinaka tooni. Päikesevalgus muutub sinakaks sellepärast, et Päikeselt tuleva valguse spektri punasem osa läbib atmosfääri ning lahkub otse avakosmosesse, valguse sinine spektriosa aga hajub atmosfääris ning jõuab Maa pinnani.[viide?] Õhtusel ajal leiab sinine tund aset videviku lõpus ning sellele eelneb kuldne tund, hommikusel ajal algab videvik sinise tunniga ning sellele järgneb kuldne tund.[1] Erilise valguse tõttu hindavad sinist tundi kõrgelt ka kunstnikud ja fotograafid.