Simulatsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Simulatsioon on reaalmaailma protsessi või süsteemi jäljendamine ajas.[1] Millegi simuleerimine eeldab esmalt mudeli loomist, mis kujutab valitud füüsilise või abstraktse süsteemi või protsessi põhinäitajaid või käitumisi/funktsioone. Mudel esindab süsteemi ennast, samas kui simulatsioon kujutab süsteemi toimimist aja jooksul.[2]
Simulatsiooni kasutatakse paljudes kontekstides, näiteks tehnoloogia jõudluse optimeerimisel, ohutustehnikas, testimisel, treenimisel, hariduses ning arvutimängudes.[3] Tihti kasutatakse simuleerimismudelite uurimiseks arvutieksperimente. Simuleerimist kasutatakse veel looduse ja inimsüsteemide teaduslikuks modelleerimiseks, et saada ülevaade nende toimimisest.[4] Simulatsioonide abil saab näidata alternatiivtingimuste ja -tegevuste mõju süsteemile. Samuti kasutatakse simuleerimist siis, kui tõelist süsteemi ei ole võimalik rakendada põhjusel, et see ei ole ligipääsetav, selle kallal töötamine võib olla ohtlik või vastuvõetamatu, see on alles väljatöötamisel või see lihtsalt ei eksisteeri.[5]
Simulatsiooni võtmeküsimuste hulka kuuluvad oluliste omaduste ja käitumiste kohta paikapidavate lähteandmete omandamine, lihtsustavate eelduste ja samasuste kasutamine simulatsiooni kestel ning simulatsiooni tulemuste täpsus ja kehtivus. Simulatsioonitehnoloogia akadeemilise uurimise, täiustamise, teadus- ja arendustöö jätkuvateks tegevusaladeks on menetlused ja protokollid mudeli kontrollimiseks ja valideerimiseks, seda eriti arvutisimulatsiooni valdkonnas.[6]