Signaaliülekanne
From Wikipedia, the free encyclopedia
Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele. Signaaliülekanne võib olla nii rakkudevaheline kui rakusisene. Ühe raku piires toimuvat signaaliülekannet käivitab tüüpiliselt väljaspool rakku retseptori ergastamine või ioonkanali avanemine footoni, membraanipotentsiaali muutuse või keemilise ühendi (nt hormooni, virgatsaine või tsütokiini) toimel. Retseptori ruumilise struktuuri (konformatsiooni) muutumise kaudu jõuab info raku sisse ning edasine signaaliülekanne kulgeb erinevaid signaaliradu pidi, läbi sekundaarsete virgatsainete sünteesi või valkude translatsioonijärgsete modifikatsioonide.[1][2]
Näiteid signaaliülekande füsioloogilistest väljunditest:
- geenide ekspressioon rakus (nt ensüümi aromataasi ekspressiooni käivitamine munasarjade granuloosarakkudes vastusena folliikuleid stimuleerivale hormoonile),[3]
- muutused raku ainevahetuses (nt glükogeeni sünteesi käivitamine insuliini toimel maksarakkudes),[4]
- ainete sekreteerimise käivitamine rakuvälisesse keskkonda (nt atsetüülkoliini vabastamine neuronite vesiikulitest sünaptilisse pilusse vastusena Ca2+-kanalite avanemisele),[5]
- muutused raku kujus (nt veresoonte lihaskoerakkude kokkutõmbumine angiotensiini toimel),[6][7]
- rakusurm (nt apoptoosi käivitumine kasvaja nekroosifaktori α toimel).[8]