From Wikipedia, the free encyclopedia
Sergei Vladimirovitš Polunin (vene Сергей Владимирович Полунин; ukraina Serhi Volodõmõrovõtš Polunin, Сергій Володимирович Полунін; sündinud 20. novembril 1989 Hersonis Ukrainas) on Ukrainast pärit, vene keelt emakeelena kõnelev balletitantsija.
Aastatel 2010–2012 oli ta Londoni balletiteatri Royal Ballet esitantsija, seejärel aastatel 2012–2014 Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri esitantsija ning Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri külalissolist. Alates 2014. aastast on esinenud mõlemas teatris külalissolistina.[1][2] 2016.–2017. aastal on ta Münchenis Bayerische Staatsballetti alaline külalissolist.[3]
Sergei Polunin sündis Ukrainas Hersoni linnas Vladimir Polunini ja Galina Polunina perekonnas.[4][5] Perekond elas väikeses korteris Hersoni ühes vaesemas linnaosas. Nelja-aastaselt hakkas Sergei tegelema spordikoolis sportvõimlemisega, mis tema enda sõnul aitas teda hiljem palju balleti õppimisel, eriti hüpete osas. Kaheksa-aastaselt asus ta õppima kohalikus balletikoolis Juvent, sest pikaajaline haigus, mis takistas neli kuud treeningutes osalemist, rikkus väljavaated spordis edu saavutada.[6][7][8] Otsuse balleti peale üle minna tegi poisi ema Galina.[5]
Aasta hiljem, üheksa-aastaselt kolis Polunin koos emaga Kiievisse, kus asus õppima sealses riiklikus koreograafiakoolis. Ta elas koos emaga väikeses ühetoalises korteris. Polunini vanaema ja isa läksid tööle välismaale, et toetada tema õpinguid ning saata Kiievis korteri üürimiseks raha. Kiievis olid tema õppejõud E. Kostjukov, T. Martõnenko ja N. Prjadtšenko.[4][9][10]
Ema saatis videokasseti poja esinemisega Londoni balletikooli Royal Ballet School, kus ta kutsuti sisseastumiskatsetele, mille ta edukalt sooritas.[6] Kiievi koreograafiakooli lõpetamata[11] asus ta 2003. aastal 13-aastaselt üksi elama ja õppima Londonisse, kus tema õpinguid rahastas Rudolf Nurejevi Sihtasutus. Koolis tõestas Polunin oma andekust – teda edutati kahe aasta võrra ja ta omandas ka kiiresti inglise keele.[9]
Londonis õppimise ajal osales ta mitmel rahvusvahelisel võistlusel, kus ta võitis ka auhindu. Neist mainekaimad oli Prix de Lausanne'i stipendium ja publikupreemia (2006), Youth America Grand Prix (2006) ning juunioride rühma kuldmedal Serge Lifari nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil (2006).[12][13]
Kooli lõpetamise järel 2007. aastal tegi talle tööpakkumisi mitu maailma juhtivat balletiteatrit, teiste seas American Ballet Theatre New Yorgis ja Moskva Suur Teater.[9]
Polunin otsustas aga siduda ennast Londoni balletiteatriga Royal Ballet. Hiljem on ta öelnud, et teda mõjutas otsuse tegemisel Royal Ballet' maine ühe ihaldusväärseima balletitrupina. Teatris tegi ta kiiret karjääri: 2008. aastal edutati ta solistiks, 2009. aastal esimeseks solistiks (First Soloist) ja 2010. aasta suvel esitantsijaks (Principal). Tema läbimurderollid solistina olid peaosa Jerome Robbinsi balletis "Dances at a Gathering" ja Ludwig Minkuse balletis "Bajadeer". 19-aastaselt oli ta üks Royal Ballet' ajaloo nooremaid esisoliste.[14][9]
2007. aastal pälvis Polunin Suurbritannia aasta noortantsija auhinna, 2009. aastal Critics' Circle'i tantsusektsiooni auhinna parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe kategoorias. Lisaks kandideeris ta 2010. ja 2011. aastal ka Critics' Circle'i parima meestantsija auhinnale.[14]
24. jaanuaril 2012 üllatas ta avalikkust teatega oma kohesest lahkumisest Royal Ballet' trupist.[15] Sisuliselt lahkus Polunin etenduse proovist ja ei pöördunudki enam teatrisse tagasi. Lahkumise põhjusena nimetas ta ise rahulolematust tööga, mille tingis teatri liiga range distsipliin, jäik hierarhia, peaaegu täielik vaba aja puudumine ja seejuures ebapiisav töötasu.[4][5] Briti ajakirjanduses köitis ta tähelepanu avameelsete ülestunnistustega, et pinged ja tööstress olid päädinud narkootikumide tarbimise ja liigse pidutsemisega. Samuti tunnistas ta, et oli tantsinud kokaiini mõju all. Pärast neid paljastusi hakati teda kutsuma "balleti pahaks poisiks".[16][17]
Suvel 2012 siirdus Polunin Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri ning Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri ballettmeistri Igor Zelenski kutsel tööle Venemaale, saades Moskva teatri esitantsijaks ja Novosibirski teatri külalissolistiks. Võttes arvesse Polunini soovi säilitada senisest suurem vabadus, nõustus Zelenski teda esialgu palkama ilma alalise töölepinguta.[8]
Venemaal töötades astus Polunin üles peaosatäitjana arvukates klassikalistes ballettides nagu "Bajadeer", "Luikede järv", "Mayerling", "Don Quijote", "Coppélia", "Giselle" ja "Pähklipureja".[1]
Külalisetenduste eest Suurbritannias kandideeris ta 2014. aastal koos Dane Hursti, Vadim Muntagirovi ja Edward Watsoniga Suurbritannia riiklikule tantsuauhinnale parima meestantsija kategoorias.[18]
Sügisel 2014 lahkus ta Moskva muusikateatri koosseisust, et suunduda Ameerika Ühendriikidesse näitekunsti õppima, kuid on ka pärast seda esinenud külalissolistina nii Moskvas kui ka Novosibirskis.[2] Kui Polunini mentor Igor Zelenski suundus 2016. aastal külalislavastajaks Saksamaale Baieri balletitrupi Bayerische Staatsballett juurde, kutsus ta endaga kaasa külalissolistiks ka Polunini, kes esineb alalise külalissolistina Münchenis vähemalt 2016.–2017. aasta teatrihooaja lõpuni.[3][19]
Pärast Royal Ballet' trupist lahkumist 2012. aastal teatas Polunin, et soovib leida elus uusi suundi ja eesmärke, seades üheks eesmärgiks saada heaks näitlejaks.[20] Ka pärast Venemaale suundumist 2012. aasta suvel lõi ta kaasa mitmesugustes Londoni tantsuprojektides, mitmel korral koos oma mentori Igor Zelenskiga. Samas kannatas Polunin endiselt depressiooni all, mis viis muuhulgas eneselõikumiseni. Aprillis 2013 katkestas ta taas poole pealt osalemise teose "Midnight Express" tantsulavastuses, mille eest esitas produktsioonifirma Peter Schaufuss Ballet tema vastu 400 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse hagi. 2014. aastal jõudsid pooled kohtuvälise kokkuleppeni.[16][21][22]
2013. aastal käis ta Ameerika Ühendriikides modellina poseerimas tuntud filmilavastajale ja fotograafile Gus Van Santile.[23] Suvel 2014 oli Polunin modelliks Marc Jacobsi sügis- ja talvemoe meestekollektsiooni reklaamides.[24]
Näitlemist õppima Polunin pärast Moskvast lahkumist küll ei läinud, kuid ta alustas 2014. aastal koostööd ameerika fotograafi ja muusikalavastaja David LaChapelle'iga. Nende koostöös valmis 2015. aasta alguses avaldatud tantsuvideo Hozieri loole "Take Me to Church", mis levis laialdaselt interneti vahendusel ja tõi Poluninile senisest suurema tuntuse väljaspool balletimaailma.[25][26] Nelja päeva jooksul vaatas seda internetis 3,5 miljonit inimest.[27] Hiljem on nende koostöös valminud näiteks veebruaris 2017 avaldatud Dieseli kevad-suvise moekollektsiooni poliitilise alatooniga reklaamvideo "Make Love Not Walls", mis sisaldab kriitikat Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi immigratsioonipoliitika suhtes.[28]
2016. aastal valmis Steven Cantori dokumentaalfilm "Tantsija", mis on biograafiline sissevaade Polunini senisesse ellu ja karjääri.[29] Filmi idee pakkus Cantorile välje produtsent Gabrielle Tana, kes tutvus Poluniniga pärast viimase lahkumist Royal Ballet'st ja oli kaalunud tema kaasamist peaosatäitjana Rudolf Nurejevist rääkivasse filmi. Nurejevi mängimine on olnud üks Polunini unistusi, kuid Tana arvates ta rolli ei sobinud.[5]
2017. aastal peaks linastuma kaks filmi, kus Polunin astub esimest korda üles filminäitlejana – režissöör Francis Lawrence'i põnevusfilm "Red Sparrow" ja režissöör Kenneth Branagh' põnevusfilm "Murder on the Orient Express".[30]
Ajakirjanduses on Polunin rääkinud plaanidest avada Serbia pealinnas Belgradis tantsustuudio ja asutada Londonis sihtasutus The Polunin Project, mis võimaldaks noortel tantsijatel realiseerida ennast vabana suurte, hierarhiliste teatrite kehtestatud tingimustest. Sihtasutuses peaks kaasa lööma produtsendina ka Gabrielle Tana.[27]
Allpool on esitatud valik Sergei Polunini tuntumaid rolle teatrites ja mitmesugustes teatrivälistes tantsuprojektides:
Roll | Ballett | Koreograafia | Muusika |
---|---|---|---|
Le Chevalier des Grieux | "Manon" | Kenneth MacMillan | Jules Massenet |
Krahv Albrecht | "Giselle" | Adolphe Charles Adam | |
Solor | "Bajadeer" | Natalija Makarova | Ludwig Minkus |
Prints Pähklipureja | "Pähklipureja" | Pjotr Tšaikovski | |
Prints Désiré | "Uinuv kaunitar" | Pjotr Tšaikovski | |
Armand | "Marguerite ja Armand" | Sir Frederick Ashton | Ferenc Liszt |
Aminta | "Sylvia" | Sir Frederick Ashton | Léo Delibes |
Prints | "Tuhkatriinu" | Sergei Prokofjev | |
Solist | "Rapsoodia" | Sir Frederick Ashton | Sergei Rahmaninov |
Solist | "Dances at a Gathering | Jerome Robbins | Frédéric Chopin |
Hunt | "Petja ja hunt" | Sergei Prokofjev | |
Ärtu soldat | "Alice Imedemaal" | Christopher Wheeldon | Joby Talbot |
Aasta | Roll | Ballett | Koreograafia | Muusika |
---|---|---|---|---|
2012 | Franz | "Coppélia" | Roland Petit | Léo Delibes |
2012 | Basilio | "Don Quijote" | Aleksandr Gorski Aleksei Tšitšinadze töötlus |
Ludwig Minkus |
2012 | Krahv Albrecht | "Giselle" | Jean Coralli / Marius Petipa | Adolphe Charles Adam |
2012 | Prints Siegfried | "Luikede järv" | Vladimir Burmeister | Pjotr Tšaikovski |
2012 | Prints Pähklipureja | "Pähklipureja" | Vassili Vainonen | Pjotr Tšaikovski |
2013 | Kroonprints Rudolf | "Mayerling" | Kenneth MacMillan | Ferenc Liszt |
2013 | Solor | "Bajadeer" | Natalija Makarova | Ludwig Minkus |
2015 | Solist | "Dances at a Gathering" | Jerome Robbins | Frédéric Chopin |
2015 | Armand | "Marguerite ja Armand" | Sir Frederick Ashton | Ferenc Liszt |
2015 | Solist | "Rapsoodia" | Sir Frederick Ashton | Sergei Rahmaninov |
Aasta | Roll | Ballett | Koreograafia | Muusika |
---|---|---|---|---|
2012 | Ali | "Korsaar" | Marius Petipa / Pjotr Gussev Vjatšeslav Homjakovi töötlus |
Adolphe Charles Adam |
2013 | Lucien | "Paquita" | Marius Petipa | Ludwig Minkus |
2014 | Spartacus | "Spartacus" | Juri Grigorovitš | Aram Hatšaturjan |
Aasta | Roll | Ballett | Koreograafia | Muusika |
---|---|---|---|---|
2016 | Krahv Albrecht | "Giselle" | Marius Petipa / Peter Wright | Adolphe Charles Adam |
2016 | Solor | "Bajadeer" | Marius Petipa / Patrice Bart | Ludwig Minkus |
2016 | Crassus | "Spartacus" | Juri Grigorovitš | Aram Hatšaturjan |
2015. aastast on Polunini partner nii eraelus kui ka laval baleriin Natalja Ossipova, kellega nad tutvusid ja armusid balleti "Giselle" proovides.[38] 2016. aastal andis Polunin teada, et edaspidi soovib ta pas de deux'd tantsida vaid koos Ossipovaga.[27]
Polunin elab alaliselt Londonis, kuigi töö tõttu reisib tihti.[38]
Ta armastab tätoveeringuid ja pälvis juba Royal Ballet's tantsides tähelepanu oma tätoveeritud kehaga. Aastate jooksul on ta jätkanud keha katmist piltide ja tekstidega. Muuhulgas on tema kehale tätoveeritud Mickey Rourke'i nimi, David LaChappelle'i nimetähed, karu käpajäljed, õigeusu kirik ja Jokkeri rollis olnud Heath Ledgeri portree.[39] Pärast Royal Ballet'st lahkumist oli ta kaasosanik ühes Londonis tegutsenud tätoveerimissalongis, mille teine osanik oli tema sõber Anthony Lammin.[40][41]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.