Seli mõis

Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.

See artikkel on Juuru kihelkonna mõisast; Seli mõisaks nimetati ka Tõstamaa kihelkonna Seliste mõisat

Esimesed teated Seli mõisast pärinevad aastast 1474, mil läänimees Hans von Lode müüs selle koos veskiga Pirita kloostrile.^[1]

Mõisal olnud mitmeid omanikke:^[2]

<1474 – Hans von Lode
1474 – Pirita klooster
1563 – Tönnis von Wrangell (pärast tema surma pärib mõisa Tönnis von Wrangell jun)
1641 – Rötger von Tiesenhausen
1643 – Hans von Wrangell
1671 – Otto Johann von Uexküll (alates 1679. a parun von Meyendorff)
1688 – Hans von Rosen
1696 – Wolmar Anton von Schlippenbach
1720 – Erich Dietrich von Rosen ja Hans von Rosen jun
1757 – Gustav Erich von Rosen
1781 – Johann von Stenbock
1819 – Johann von Stenbock jun
1831 – Paul von Tiesenhausen
1865 – Eduard von Tiesenhausen
1887 – Viktor von Tiesenhausen
1890 – Nikolai Hans Heinrich von Tiesenhausen

Barokkstiilis kahekorruselise paekivist mõisahäärberi põhiosa on ehitatud maanõunik Gustav Erich von Roseni ajal 1770. aastatel. Algsest ilmest on siiski üsna vähe säilinud, sest hoonet on korduvalt 18.–20. sajandil rekonstrueeritud.^[1]

1905. aasta rahutuste ajal sai peahoone põlengus kannatada ning see taastati mõnevõrra muudetud kujul.^[3]

Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist sai mõisa valdajaks Eesti Punane Rist. Aastatel 1920–1985 töötas mõisa peahoones kopsutuberkuloosi sanatoorium, seejärel olid raviastutuse patsientideks sõjaveteranid.^[4]

Eesti taasiseseisvumise järel tagastati mõis Eesti Punasele Ristile. Mõisahooneid rentinud Kaitseministeerium omandas kogu mõisakompleksi 2006. aastal. Tänapäeval pakutakse Seli tervisekeskuses taastusravi rahvusvahelistelt sõjalistelt operatsioonidelt tagasi jõudnud kaitseväelastele, vabadusvõitletele, kaitseliitlastele ja kaadrikaitseväelastele.^[5]