Saksi-Coburg-Saalfeld
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Saksi-Coburg-Saalfeld (saksa Sachsen-Coburg-Saalfeld) oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia ernestiinide liin. Aastal 1699 loodud Saksi-Coburg-Saalfieldi liin kestis kuni ernestiinide territooriumite ümberkujundamiseni, mis toimus pärast Saksi-Gotha liini hääbumist aastal 1825, milles Saksi-Coburg-Saalfeldi liin sai Gotha, kuid kaotas Saalfeldi Saksi-Meiningenile.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2016) |
|
Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogkond Herzogtum Sachsen-Coburg-Saalfeld 1699–1825 | |
 Saksimaa vapp
| |
 Saksi-Coburg-Saafeld teiste ernestiinide hertsogkondade seas | |
| Valitsusvorm | vasallvürstiriik |
|---|---|
| Osa |
Saksa-Rooma riigi osariik Reini Liidu liikmesriik Saksa Liidu liikmesriik |
| Pealinn | Saalfeld (kuni aastani 1764), Coburg pärast |
Pärast Saksi-Gotha hertsogi Ernst Vaga surma 26. märtsil 1675 jaotati vürstkond 24. veebruaril 1680 tema seitsme poja vahel. Saksi-Saalfeldi maad läksid neist noorimale, kellest sai Saksi-Saalfeldi hertsog Johann Ernst IV (1658–1729). Kuid uuel vürstkonnal ei olnud täielikku sõltumatust. Ta sõltus kõrgemast võimust Gothas, et valitseda oma kolme kreisi, Saalfeldi, Grafenthali ja Probstzellat – niinimetatud Nexus Gothanus – kuna see oli Johann Ernsti vanima venna residents, kes valitses kui Friedrich I. Saalfeld oli Saksi-Saalfeldi hertsogite residents aastatel 1680–1735.
Kui Saksi-Coburgi hertsog Albrecht V aastal 1699 ilma järglasteta suri, tekkisid pärandi ümber vaidlused, eriti Saksi-Meiningeni Bernhard I-ga, ja kokkuleppele jõuti aastaks 1735. Enamus Saksi-Coburgi varast anti ernestiinide uuele Saksi-Saalfeldi liinile ja Saksi-Coburg-Saalfeldi vürstkond tekkis, kui Johann Ernst sai selle hertsogiks (mitte vürstiks). Kuid Sonnebergi ja Neuhaus am Rennwegi kreisid anti üle Saksi-Meiningenile ning Sonnefeldi kreis anti Saksi-Hildburghausenile. 1/3 Römhildi kreisist ja 5/12 Themari kreisist jäid Saksi-Coburgile.
Pärast Johann Ernst IV surma aastal 1729 valitsesid tema pojad Christian Ernst II ja Franz Josias riiki, mis koosnes kahest eraldiseisvast alast, koos, kuid erinevatest residentsidest. Christian Ernst jäi Saalfeldi, kuid Franz Josias valis oma residentsiks Coburgi. Aastal 1745, kui Christian Ernst II lastetuna suri, päris tema valdused tema vend, hertsog Franz Josias. Aastal 1747 suutis Franz Josias kinnistada oma esmasünniõiguse pärimisseadusse ja anda oma kiirelt kasvavale perekonnale pikaajalise püsimise. Tema noorim poeg prints Friedrich Josias tegi enda ja hertsogkonna keisririigi kindrali ja välimarssalina kuulsaks piiramiste ja võitudega Austria-Türgi sõjas ja Esimese koalitsiooni sõjas Prantsusmaa vastu. Tema vend ja regent-hertsog Ernst Friedrich oli rohkem tuntud hertsogkonna ohtliku rahanduse poolest, mis läbis alates 1773. aastast sunnitud võlgade juhtimise keiserliku deebetikomisjoni poolt aastani 1802 ja mõjutas tema järglaste õnne.
Hertsog Franz Friedrich Antonit, kes valitses ainult kuus aastat (1800–1806), sunniti aastal 1805, eriti minister Theodor Konrad von Kretschmanni poolt, uuendama raskustes hertsogkonda, tehes lepingu kahe hertsogkonna, Coburgi ja Saalfeldi vahel ühtseks riigisüsteemiks vürstkonna riigihaldusega, mis saavutas aastal 1806 täieliku iseseisvuse seoses Saksa-Rooma riigi kadumisega.
Hertsog Franz Friedrich Antoni lapsed kindlustasid Saksi-Coburgi dünastia järgluse ja ellujäämise. Prints Friedrich Josiase kuulsus viis tema tütre, printsess Juliane (hilisem suurvürstinna Anna Fjodorovna) laulatuseni Venemaa suurvürsti Konstantin Pavlovitšiga. Teine tütar, printsess Marie Louise Victoire abiellus aastal 1818 prints Edwardiga ja temast sai kuninganna Victoria ema. Noorim elusolev poeg, prints Leopold valiti aastal 1831 belglaste kuningaks kui Léopold I. Aastal 1816 abiellus tema vanem vend, prints Ferdinand Mária Antónia Koháryga, kes tuli ühest rikkaimast aristokraatlikust Ungari perekonnast, ja asutas katoliikliku Saksi-Coburg-Koháry liini. Nende nimekaimust pojast, prints Ferdinandist sai aastal 1837 Portugali kuningas Fernando II ja teine poeg, prints August oli isaks Ferdinand I-le, kellest sai aastal 1887 suveräänne Bulgaaria vürst ja aastal 1908 tsaar. Lisaks oli Saksi-Coburgi troonipärija prints Ernst, kellest sai aastal 1806 hertsog Ernst III. Ta oli prints Alberti isa, kes abiellus aastal 1840 oma nõo kuninganna Victoriaga ning sai Suurbritannia ja Iirimaa prints-abikaasaks.
15. detsembril 1806 astus Saksi-Coburg-Saalfeld koos teiste ernestiinide hertsogkondadega Reini Liitu. Novembrist 1806 kuni Tilsiti rahuni 1807. aasta juulis oli vürstkond prantslaste poolt okupeeritud. Alles siis võis hertsog Ernst I naasta maapaost Königsbergis Ida-Preisimaal. Piirileping Baieriga aastal 1811 viis vaidlusaluste territooriumite vahetamiseni. Saksi-Coburg sai Fürth am Bergi, Hof an der Steinachi, Niederfüllbachi ja Triebsdorfi linnad; Baieri sai Gleußeni, Schleifenhani veski, Buch am Forsti ja Herrethi. Aastal 1815, autasuna võitlemise eest aastal 1813 liitlaste poolel Napoleoni vastu, andis Viini kongress ala Reini jõe vasakul kaldal (hiljem Lichtenbergi vürstkonnaks kutsutu) hertsogkonnale, samuti liikmelisuse Saksa Liidus suveräänile. 8. augustil 1821 sai hertsogkond põhiseaduse.
Vanima liini, Saksi-Gotha-Altenburgi hääbumine aastal 1825 tekitas taas pärilusvaidlusi teiste ernestiinide liinide vahel. 12. novembril 1826 tekitas ülima perekonnapea, Saksimaa kuninga Friedrich August I vahekohtu otsus ernestiinide hertsogkondade ulatusliku ümberkorraldamise. Saksi-Coburg-Saalfeldist sai Saksi-Saalfeld koos Themari kreisiga Saksi-Meiningenilt. Saksi-Gotha hertsogkond jäi ilma Kranichfeldi ja Römhildi kreisidest, mis läksid Saksi-Meiningenile, ja Altenburgi valdusest (Altenburgi, Ronneburgi, Eisenbergi, Roda ja Kahla kreisid), mis tegi Saksi-Hildburghauseni hertsogkonnast Saksi-Altenburgi hertsogkonna. Kuid Saksi-Coburg sai Saksi-Hildburghausenilt kaks kreisi – Königsbergi ja Sonnefeldi.
Uus Saksi-Coburg ja Gotha hertsogkond sündis Saksi-Coburgi ja Saksi-Gotha hertsogkondade personaalunioonina. Viimane Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsog Ernst III sai siis Ernst I-ks, esimeseks Saksi-Coburg ja Gotha hertsogiks.
