Liidupäev
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liidupäev (Bundestag) on kahekojalise Saksamaa parlamendi valitav koda. Liidupäev vastab oma ülesannete poolest teiste maade parlamentide alamkojale, kuigi Saksamaa põhiseaduses ei ole sätestatud alam- ja ülemkoda. Parlamendi teiseks kojaks on Bundesrat ehk Liidunõukogu. Liidupäeva liikmed valitakse neljaks aastaks.
See artikkel räägib parlamendist; metroojaama kohta vaata artiklit Bundestag (Berliini metroojaam). |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Detsember 2021) |
Liidupäev | |
---|---|
Bundestag | |
20. Liidupäev | |
Tüüp | |
Tüüp | Parlamendi esimene koda |
Ajalugu | |
Asutatud | 7. september 1949 |
Eelnev | Riigipäev |
Juhtkond | |
Liidupäeva president |
Bärbel Bas, SPD alates 26. oktoobrist 2021 |
Liidupäeva asepresidendid |
Aydan Özoğuz, SPD alates 26. oktoobrist 2021 |
Yvonne Magwas, CDU alates 26. oktoobrist 2021 | |
Katrin Göring-Eckardt, Rohelised alates 9. detsembrist 2021 | |
Wolfgang Kubicki, FDP alates 24. oktoobrist 2017 | |
Petra Pau, Vasakpartei alates 7. aprillist 2006 | |
Struktuur | |
Kohtade arv | 736 |
Fraktsioonid |
Koalitsioon (416)
Opositsioon (320)
|
Volituste kestus | Neli aastat |
Valimised | |
Valimissüsteem | Proportsionaalse esindatusega segasüsteem |
Viimased valimised | 26. september 2021 |
Järgmised valimised | 26. september 2025 |
Kogunemispaik | |
Riigipäevahoone, Berliin | |
Veebileht | |
https://www.bundestag.de/ |
Seal on 598 regulaarset mandaati, millele võivad lisanduda mõned üksikud otsemandaadid. Liidupäeva otsepädevuses on kaitse- ja välispoliitika, muudes seadusküsimustes peab liidupäeva vastu võetud seadus ka veel liidunõukogust toetuse saama. Kui Saksamaa kavatseb väljaspool oma piire sõjaväelist abi osutada, ei tohi enne operatsiooni alustada, kuni liidupäev on selle operatsiooni heaks kiitnud. See kehtib ka rahuvalveoperatsioonide kohta.