SARS-CoV

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus ehk SARS-CoV on viirus, mis põhjustab SARS-i.^[1]

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus
Sünonüümid	SARS-CoV, SARS-i koroonaviirus[viide?]
SARS-CoV virion
Tüübid	viirus
Esinemissagedus	8098 juhtumit (2002-2004)
Surmad	774 (2002-2004)

See on RNA-viirus, mis nakatab kopsude epiteelkudesid ning siseneb peremeesrakku, seondudes ACE2 retseptoritega. SARS-CoV on nakkav inimestele, nahkhiirtele ja tsiibetitele.

16. aprillil 2003 teatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), et 10 riigi 13 labori koostöö tulemusel tuvastati, et SARS-i haiguspuhangu põhjus on uus koroonaviirus, mis polnud varem inimeste seas levinud.^[2] Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus ja Kanada riiklik mikrobioloogia laboratoorium tuvastasid SARS-CoV genoomi aprillis 2003. Lõpliku kinnituse, et haiguspuhangu põhjustas SARS-CoV andis Erasmuse Rotterdami ülikooli labor, mis tõestas makaakide peal, et viirus põhjustab SARS-i.

2006. aastal tõestasid Hiina teadlased, et SARS-CoV kandus inimestele üle loomadelt, tuvastades tsiibeti viiruse vaheperemehena. 2017. aastal tõestasid Hiina teadlased, et viirus pärines Yunnani provintsi nahkhiirtelt.^[3]

2019. aastal põhjustas SARS-CoV-iga suguluses olev SARS-CoV-2 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia.^[4]

Vaata ka

• SARS-CoV-2

Viited

1. "About SARS". CDC. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2016. Vaadatud 22. märtsil 2020.
2. "Coronavirus never before seen in humans is the cause of SARS". WHO. Vaadatud 22. märtsil 2020.
3. "Scientists trace 2002 Sars virus to colony of cave-dwelling bats in China". The Guardian. Vaadatud 22. märtsil 2020.
4. "COVID-19 coronavirus epidemic has a natural origin". Science Daily. Vaadatud 22. märtsil 2020.