Rotenburg (Wümme)

Rotenburg an der Wümme (ka Rotenburg (Wümme); Rotenburg in Hannover) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.

Rotenburg
Pindala: 99,1 km² (2017)[1]
Elanikke: 22 656 (31.12.2022)[2]
Koordinaadid: 53° 7′ N, 9° 25′ E
Valla asend Rotenburgi kreisis

Linn on Rotenburgi kreisi keskus. Linna pindala on 98,81 km². 31. detsembril 2017 elas seal 21 694 inimest.

Rotenburg asub Wümme jõe ääres, mis asub Elbe ja Weseri jõe vahel umbes samal laiuskraadil Hamburgi ja Bremeniga, viimane asub 40 km läänes. Seda kutsutakse sageli "Rotenburg (Wümme)", et eristada seda Rotenburg an der Fuldast Hessenis ja Rothenburg ob der Tauberist Baieris.

Ajalugu

Raekoda

Linn asutati 1195. aastal, kui Verdeni vürstlik piiskop Rudolf I ehitas piirkonda linnuse. Siis kuulus linn Verdeni vürstlikule piiskopkonnale, mis loodi 1180. aastal. Linnus sai nime telliste värvist (rot tähendab punast, Burg linnust). Külgnev asula jäi kuni 19. sajandini väikeseks külaks.

1648. aastal muudeti vürstlik piiskopkond Verdeni vürstkonnaks, mida valitseti esialgu personaalunioonis Rootsi krooniga, mille katkestas Taani okupatsioon aastatel 1712–1715. Sealt alates valitses seda Hannoveri kroon.

Rootsi periood

Pärast Kolmekümneaastast sõda Verdeni piiskoppide võim lõppes ja Rotenburgist sai osa sekulariseeritud Verdeni vürstkonnast Rootsi võimu all. Sel perioodil ehitasid uued valitsejad linnusest moodsa kindluse eelpostina Stade peakindluse kaitseks. See ümberehitustöö nõudis linna lääneosa lammutamist, mis tegi vajalikuks peamise asustusala nihutamise itta. Isegi kihelkonnakirik tuli maha võtta ja viia praeguse linnakiriku asukohta.

Skåne sõjas aastatel 1675–1676 vallutati linn sõjalise kampaania ajal Taani ja mitme Saksa-Rooma riigi osariigi liidu poolt ja see jäi liitlaste kätte sõja lõpuni 1679. aastal. Pärast Saint-Germaini rahu 1679. aastal anti Rotenburg Rootsile tagasi.

Linnus jäi töötama kuni umbes 1680. aastani. Pärast seda jäeti see maha; ehitised purustati ja vaid kindlustusi uuendati kohati. Pärast 1843. aastat tasandati viimased vallid. Tänaseks on see kohaliku ajaloomuuseumi maastik. Aastatel 1626–1835 oli linnas seitse tulekahju, mis hävitasid märkimisväärse osa linna taristust. Rootsi võim kestis kuni linna vallutamiseni Taani poolt 1712. aastal.

Hilisem ajalugu

Pronksi valatud Carsten Eggersi poolt: "Drei Generationen" (Kolm põlvkonda); Wümme keskosa

Hannoveri kuningriik liidendas vürstkonna reaaluniooni; vürstlikust territooriumist, sealhulgas Rotenburgist, sai osa uuest 1823. aastal loodud Stade regioonist. 1866. aastal annekteeris Preisimaa Hannoveri. Sellega nimetati Rotenburg ümber Rotenburg in Hannoveriks. 1969. aasta mais muudeti nimi "Rotenburg an der Wümmeks". 2006. aastal, jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal võõrustas Rotenburg Trinidad ja Tobago meeskonda.

Vaatamisväärsused

• Luterlik Stadtkirche (ehitatud aastatel 1860–1862, ristimisnõu 16. sajandist ja kell 14. sajandist)
• Sõjamemoriaal 1914/18, langenud Rotenburgi inimeste mälestuseks esimeses maailmasõjas
• Vahverkmajad Goethestraßel ja Große Straßel.
• Heimatmuseum (kohaliku ajaloo muuseum)
• Purskkaev Paar-oh-die Neuer Marktil

Sõpruslinnad

• Aalter, Belgia
• Rothenburg ob der Tauber, Baieri, Saksamaa
• Rotenburg an der Fulda, Hessen, Saksamaa
• Rothenburg (Oberlausitz), Saksimaa, Saksamaa
• Rothenburg (Saale), Saksi-Anhalt, Saksamaa
• Rothenburg (Luzern), Šveits
• Czerwieńsk, Poola
• Falmouth (Cornwall), Suurbritannia

Inimesi

• Matthias Scherz (1971–), jalgpallur
• Ahmet Kuru (1982–), Türgi jalgpallur
• Dimitri Peters (1984–), judomaadleja
• Philip Zwiener (1985–), korvpallur
• Yannis Becker (1991–), jalgpallur

Viited

1. Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
2. Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid

• www.rotenburg-wuemme.de