From Wikipedia, the free encyclopedia
Robert Khotšharjan (armeenia Ռոբերտ Քոչարյան; sündinud 31. augustil 1954 Xankəndis (Stepanakertis) Mägi-Karabahhis) on Armeenia poliitik, taasiseseisvunud Armeenia Vabariigi teine president aastatel 1998–2008.
1992–1994 oli Khotšharjan Mägi-Karabahhi peaminister, 1994–1997 Mägi-Karabahhi president, 1997–1998 Armeenia peaminister ja 1998–2008 Armeenia president.
Khotšharjan oli Nõukogude armees ajateenistuses aastatel 1972–1974.
1977–1982 õppis ta Jerevani Riikliku Polütehnilise Instituudi elektriinsenerinduse teaduskonnas, lõpetades kiitusega. 1981–1985 töötas ta Stepanakerdis komsomoli linnakomitees, 1987–1989 oli Mägi-Karabahhi siidivabrikus NLKP allorganisatsiooni juht. 19. veebruaril 1988 sai temast Artsahhi liikumise juht, mis võitles seni Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhi liitumise eest Armeeniaga. 1989–1995 valiti ta kaks korda Armeenia NSV Ülemnõukokku ja selle presiidiumisse. 1991–1992 oli ta Mägi-Karabahhi Vabariigi Ülemnõukogu esimese koosseisu liige.
Pärast seda, kui ta eelkäija Levon Ter-Petrosjan oli sunnitud presidenditoolist loobuma, valiti Robert Khotšharjan Armeenia teiseks presidendiks 30. märtsil 1998. Ta võitis oma põhirivaali Karen Demirtšjani enneaegsetel valimistel, mida rahvusvaheliste vaatlejate sõnul saatsid mõlemapoolsed rikkumised. Muuhulgas kaevati, et Khotšharjan ei olnud kümme aastat Armeenia kodanik, nagu nõudis põhiseadus,[1] ehkki see olnuks võimatu, kuna riik oli vaid 7 aastat vana; samas tunnistas Armeenia põhiseadus Armeenia NSV-d vabariigi eelkäijana.
Khotšharjani ametiajal tapeti mitu opositsioonijuhti Armeenia parlamendis ja peaminister 1999. aastal parlamenditulistamise käigus. Khotšharjan ise pidas terroristidega läbirääkimisi pantvangi võetud parlamendiliikmete vabastamiseks.
Presidendina jätkas Khotšharjan läbirääkimisi Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga, leidmaks rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi küsimusele. Läbirääkimisi peeti septembris 2004 Kasahstani pealinnas Astanas, samaaegselt Sõltumatute Riikide Ühenduse tippkohtumisega. Väidetavalt oli üks ettepanek tõmmata Armeenia väed tagasi Mägi-Karabahhiga piirnevatelt Aserbaidžaani aladelt ning korraldada piirkonna tuleviku teemal referendumid Mägi-Karabahhis ja Aserbaidžaanis. 10.–11. veebruaril 2006 kohtusid Khotšharjan ja Alijev Prantsusmaal Rambouillet's, arutamaks konflikti lahenduse põhimõttelisi aluseid, selahulgas vägede väljaviimist, rahvusvaheliste rahutagajate üksuste moodustamist ja Mägi-Karabahhi staatust.[2]
Prantsusmaal toimunud kõnelustele eelnenud ja järgnenud nädalail väljendasid OSCE Minski Grupi kaasesimehed vaoshoitud lootust, et jõutakse mingit laadi kokkuleppele. Prantsusmaa president Jacques Chirac kohtus mõlema riigijuhiga eraldi ning lootis, et läbirääkiisi kroonib edu. Vastupidi lootustele kokkulepet ei sündinud ning võtmeküsimused nagu Karabahhi staatus ja Armeenia vägede lahkumine Kalbadžarist jäid endiselt segaseks. Järgmine läbirääkimiste ring toimus märtsis 2006 Washingtonis.[2] Venemaa president Vladimir Putin survestas mõlemat osapoolt, et vaidlused lõpetataks.[3] Hiljem 2006. aastal kohtusid Armeenia ja Aserbaidžaani presidendid Minskis 28. novembril ja Moskvas said kokku ministrid. Lahendust ei toonud ka need.[4]
Septembris 2006 ütles Khotšharjan oma õnnesoovis[5] Mägi-Karabahhi Vabariigi 15. aastapäeva puhul: "Karabahhi rahvas tegi oma ajaloolise valiku, kaitstes oma rahvuslikke huve sõjas, mis neile peale sunniti. Tänapäeval ehitavad nad vaba ja sõltumatut riiki."[6]
Robert Khotšharjani abikaasa on Bella Khotšharjan, neil on kolm last: Sedrak, Gajane ja Levon.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
