Robert A. Heinlein

Robert Anson Heinlein (/ˈhaɪnlaɪn/; 7. juuli 1907 Butler, Missouri – 8. mai 1988 Carmel-by-the-Sea, California) oli Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik, aerokosmose insener ja mereväeohvitser.

Robert A. Heinlein
Heinlein (1976)
Sünninimi	Robert Anson Heinlein
Sündinud	7. juuli 1907 Butler, Missouri osariik, Ameerika Ühendriigid
Surnud	8. mai 1988 (80-aastaselt) Carmel-by-the-Sea, California, Ameerika Ühendriigid
Pseudonüüm	Anson MacDonald, Lyle Monroe, John Riverside, Caleb Saunders, Simon York
Alma mater	Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia
Žanr	teadusulme
Tuntud teoseid	"Tähesõdalased" "Kuu on karm armuke" "Võõrana võõral maal"
Tegutsemisaastad	1939–1988
Autogramm

Ta oli üks esimesi ulmekirjanikke, kes pööras oma teostes tähelepanu teaduslikule täpsusele ja oli seega nn kõva teadusulme alamžanri pioneer.^[1] Tema kirjatöödes, mis hõlmavad nii ilu- kui liigikirjandust, väljendub imetlus kompetentsuse vastu ja kriitilise mõtlemise väärtuse rõhutamine.^[2] Heinlein esitas oma süžees lugejale sageli provokatiivseid olukordi, mis esitasid väljakutse ühiskondlikele moraalinormidele.^[3]

Temast sai üks esimesi ameerika teadusulmekirjanikke, kelle tööd jõudsid peavooluajakirjadesse nagu The Saturday Evening Post. Ta oli aastakümneid üks edukaimaid teadusulmekirjanikke ning koos Isaac Asimovi ja Arthur C. Clarke'iga peetakse teda tihti üheks ingliskeelse teadusulme "Suurde kolmikusse" kuuluvaks.^[4] Heinleini tuntuimate tööde hulka kuuluvad "Tähesõdalased" ("Starship Troopers"; 1959), "Võõrana võõral maal" ("Stranger in a Strange Land"; 1961) ja "Kuu on karm armuke" ("The Moon Is a Harsh Mistress"; 1966).

Heinlein kasutas teadusulmet kui võimalust uurida provokatiivseid sotsiaalseid ja poliitilisi ideid ning spekuleerida, kuidas teaduse ja tehnika areng võib kujundada poliitikat, rassisuhete, religiooni ja seksi tulevikku.^[5] Tema teostes oli mõnikord vastuolulisi aspekte, näiteks teoses "Kuu on karm armuke", militarism teoses "Tähesõdalased" ja tehnoloogiliselt pädevad naistegelased, kes olid hirmuäratavad, kuid sageli stereotüüpselt naiselikud.

Paljudes tema teostes pole peategelane valgest rassist. Selliseid teoseid hakkas ta kirjutama juba siis, kui lõunaosariigid olid veel rassiliselt segregeeritud ja ulmes oli roheline nahavärv levinum kui pruun. Juhtub, et kõigepealt näidatakse peategelase tublidust ja kompetentsust ning siis selgub, et ei olegi valge. Näiteks "Tähesõdalaste" peategelane Johnny Rico selgub olevat hoopis Juan Rico ja lisaks inglise keelele räägib ta tagalogi keelt.

Heinlein pälvis elu ajal 4 Hugo auhinda. Alates 2003. aastast antakse välja temanimelist ulmekirjandusauhinda. Peale selle pälvis ta 7 retro-Hugo auhinda, mis antakse 50 aastat hiljem nende aastate eest, mil Hugo auhinda veel välja ei antud. 1974 sai ta esimeseks ulmekirjanduse suurmeistriks. 1998 võeti Heinlein vastu ulmekirjanduse halli, mis oli asutatud aasta varem.

Heinleini järgi on nimetatud asteroid 6312 ja Marsi kraater.

Viited

1. Booker, M. Keith; Thomas, Anne-Marie (2009). The Science Fiction Handbook. Blackwell Guides to Literature Series. John Wiley & Sons. lk 155. ISBN 978-1-4051-6205-0
2. Mendlesohn, Farah (2019). The Pleasant Profession of Robert A. Heinlein. London: Unbound Publishing. ISBN 978-1-78352-678-9.
3. Sam Jordison (12. jaanuar 2009). "Robert Heinlein's softer side". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 19. aprill 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
4. Parrinder, Patrick (2001). Learning from Other Worlds: Estrangement, Cognition, and the Politics of Science Fiction and Utopia. Duke University Press. lk 81. ISBN 978-0-8223-2773-8.
5. Jeff Riggenbach (6. veebruar 2010). "Was Robert A. Heinlein a Libertarian?". The Mises Daily (inglise keeles). Mises Institute. Vaadatud 19. aprill 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

• Robert Heinlein Ulmekirjanduse BAASis
• The Heinlein Society (inglise keeles)