eesti õigusteadlane ja poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Rein Müllerson (sündinud 23. märtsil 1944 Tuutaris Leningradi lähedal) on eesti õigusteadlane ja Eesti poliitik, Tallinna Ülikooli juhtivteadur (2014–2017) ja endine emeriitprofessor[1][2] (2017–2024). Paistab silma venemeelsete ja putinistlike seisukohtadega.[3]
Rein Müllersoni dokumentides märgitud sünnikoht Leningrad on seotud sõjaväebürokraatiaga, sest tegelikult sündis ta Tuutaris ehk Dudergofis (vene Дудергоф, rootsi Duderhof, soome Tuutari), mis oli ajalooline mõis ja sellest välja kasvanud küla ja lõpuks linnaline asula (vene keeles посёлок) Ingerimaal; tänapäeval asub see Venemaal Krasnoje Selo rajoonis Peterburis. Aastatel 1950–2016 kandis Dudergofi piirkond Možaiski nime (vene Можайский).
Töötanud ÜRO struktuuris: 1989−1992 oli ÜRO Inimõiguste Komitee liige ja 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 ÜRO peasekretäri erinõunik Kesk-Aasias, mida on kajastanud raamatus "Central Asia: A Chessboard and Player in the New Great Game" (Columbia University Press, 2007).
Rein Müllerson õppis aastatel 1971–1976 Moskva Riiklikus Ülikoolis. 1976–1985 tegeles teadustööga Moskva Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse kateedri juhataja prof. G. I. Tunkini juhendamisel, 1979. aastal kaitses Moskvas kandidaadikraadi teemal "Международный договор и национальный закон" ja aastal 1985 kaitses ta Moskvas ka õigusteaduse doktori kraadi teemal "Соотношение и взаимодействие международного публичного, международного частного и национального права (Теоретико-методологическое исследование)". Aastatel 1978–1987 töötas Moskva Riiklikus Ülikoolis õppejõuna (vanemõpetaja ja dotsent) ja 1987–1990 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudi rahvusvahelise õiguse teooria sektori juhataja, olles samas 1. jaanuarist 1989 kuni 31. detsembrini 1990 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Mihhail Gorbatšovi nõunik[4] rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kus osales M. Gorbatšoviga seotutel laguneva NSV Liidu jaoks rahvusvahelise õiguse doktriini arendamist. Omaaegset peavoolu toetavate dokumentide ettevalmistamise kõrval tõmbas ta endale rahvusvahelist tähelepanu koostöös kirjutatud artikliga 1987. aastal (Верещетин В.С., Мюллерсон Р.А. Новое мышление и международное право // Советское государство и право, М., 1988, №3, С. 3 – 9), mis tekitas just Läänes huvi juba oma pealkirja poolest, sest kuulutas ju artikli pealkiri uut mõtlemist rahvusvahelises õiguses.
Aastatel 1991–1992 oli Rein Müllerson Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses asevälisminister, töötades selle aja jooksul koos nii välisminister Lennart Meri kui ka Jaan Manitskiga ja kuuludes Edgar Savisaare ja Tiit Vähi üleminekuvalitsuse ja lühikest aega ka Mart Laari esimese valitsuse tippametnike sekka[5].
Alates 1992. aastast töötas õppejõuna Suurbritannias. 1992–1994 London School of Economics and Political Science külalisprofessor. Londonis kirjutas monograafia ""International law, rights and politics : development in Eastern Europe and the CIS" (Routledge, 1994), mis mõjutas positiivselt kindlasti tema valimist 1994. aastal Londoni Ülikooli Kings College rahvusvahelise õiguse professoriks[6] (1994–2009). Londoni Ülikooli King's College'i professorina oli 1999–2009 ajakirja European Journal of international Law toimetuskolleegiumi liige. Klassikalise rahvusvahelise õiguse teooria žanrisse kuulub tema selle perioodi loomingust monograafia "Ordering anarchy: international law in international society" (Springer, 2000). Londonis töötamise perioodil taastas kontakti Eesti kolleegidega, töötades osakoormusega aastatel 2003–2009 Akadeemia Nord rahvusvahelise õiguse õppejõuna (Akadeemia Nord audoktor, 2001)[7].
15. mail 2009 valis eraülikooli Akadeemia Nord juhatus Rein Müllersoni ülikooli rektoriks. Tema ametiaeg algas 1. septembril 2009 ja kestis kuni Akadeemia Nordi liitmiseni Tallinna Ülikooliga. Seejärel oli ta aastatel 2010–2014 Tallinna Ülikooli professor (0,5) ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia president (0,5 koormusega). Aastatel 2014–2017 oli ta Tallinna Ülikooli juhtivteadur.
Aastast 1995 kuulub Rahvusvahelise õiguse instituudi (Institut de Droit international) koosseisu, 2013–2015 olles instituudi presidendiks. Aastal 2015 korraldas Institut de Droit international kongressi Eestis Tallinna Ülikoolis. Aastast 2007 tihedas koostöös Hiina kolleegidega, Londonis väljaantava Chinese Journal of International Law kolleegiumi liige;
Jiaotongi ülikooli (Chi'an, Hiina) mittekoosseisuline professor; ilmusid Rein Müllersoni tööde esimesed tõlked Hiinas; Hiina temaatikat käsitleb ingliskeelsetes publikatsioonides, mida tõlgitud ka eesti keelde.
Ta esines 4. märtsil 2014 Eesti Televisiooni saates "Vabariigi kodanikud", kus väitis, et Venemaa tegevus Ukrainas on ÜRO definitsiooni järgi kindlasti agressioon ega ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuid pärast lääneriikide tegevust näiteks Kosovos on Putinil võimalik seda nimetada legitiimseks. Okupatsiooniga seni tegemist ei ole. Venemaa eesmärk olevat luua endale Ukraina näol heatahtlik naaber.[8]
Kaitsepolitseiameti 2017. aasta aastaraamatus kirjutatakse temast: "Veel üks näide Venemaa mõjutustegevusest on 18. septembril 2017 Simferopolis ise ennast rahvusvaheliseks meediaklubiks tituleeriva Format A-33 üritus "USA, Euroopa, Venemaa: ideoloogiate põrkumise geopoliitika". Sel osales Tallinna Ülikoolis töötav Eesti teadlane Rein Müllerson, kes õigustas Krimmi annekteerimist ning avaldas arvamust, et Krimmi juriidiline tunnustamine Lääne poolt ning sanktsioonide tühistamine leiab aset peagi ja ilma suurema kärata."[9]
2019. aastal pälvis ta Venemaa Sõpruse ordeni teenete eest rahu ja sõpruse tugevdamisel rahvaste vahel, viljaka töö eest rahvuste ja rahvaste kultuuride lähenemise ja vastastikuse rikastamise nimel.[10]
Aastatel 1972–1990 oli ta NLKP liige.
Aastast 2003 Eesti Keskerakonna liige.[11] Ta kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel, sai 197 häält ja valituks ei osutunud.
Rein Müllersoni isa Avo Laido (kuni 1937. aastani Artur Lossmann; 29. november 1903 Vanaõue talu, Vana-Vändra vald – 20. september 1990 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten), Nõukogude armees major. Avo Laido onu oli samuti sõjaväelane ja arst meditsiinikindralmajor Arthur Lossmann (1877–1972). Tema õde oli agronoom Alma Martin. Avo Laido lapsed on vanuse järjekorras Argo Laido, Eve Fisher (enne Eve Laido), Don Laido (enne Tõnu Laido), Rein Müllerson, Ülle Laido ja Heili Laido.
Avo Laido esimesest abielust 1931. aastal sündinud poeg on väliseesti insener Argo Laido. Kooselust Erna Müllersoniga 1944. aastal sündinud poeg on Eesti õigusteadlane ja õppejõud Rein Müllerson.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.