![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d5/Rehielamu_K%25C3%25B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg/640px-Rehielamu_K%25C3%25B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg&w=640&q=50)
Rehielamu
eesti talurahva ehitis / From Wikipedia, the free encyclopedia
Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla. Oma klassikalisel kujul koosneb see kolmest põhiosast: rehetoast, rehealusest ja kambritest.[1][2]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d5/Rehielamu_K%C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg/640px-Rehielamu_K%C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg)
Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel.
Rehielamu oli talu tähtsaim hoone.[2] See ehitati tavaliselt esiküljega õue poole. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.[3]
Arvatavasti hakkas rehielamu välja kujunema I aastatuhande lõpus pKr ja oli algul kerisahjuga suitsutuba, mis täitis ka rehe ülesandeid. Hiljem lisandus rehealune.[4] Rehielamu klassikalise vormi väljakujunemisperiood oli 15. sajandi lõpust kuni 17. sajandini, mil see muutus Eesti alal domineerivaks elamutüübiks.[5] Lisaks Eesti alale olid rehielamud kasutusel Põhja-Lätis Vidzemes ja varem ka vadjalastel.[6] Eesti alal kujunes kaks algupäralt, plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: põhjatüüp ja lõunatüüp.[7]