Elamu Raua tänav 1 // Pronksi tänav 6 asub korterelamu, äripindadega esimesel korrusel. Hoone (Gogoli tänav 1) esimesel korrusel asus Eesti NSV ajal Tallinna Tööstuskaubastu (TTK) mänguasjade kauplus Tipa-Tapa ja tööstuskauplus Laste Rõõm.
Elamu Raua tänav 4, 1924. aastal arhitektide Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni poolt projekteeritud hoone. Hoonesse olid algselt ette nähtud linna teenistuses olevate õpetajate ametikorterid, sh. paljude kõrvalasuva 21. keskkooli õpetajate korterid. Kultuurimälestis nr 8538[3]
Elamu Raua tänav 12, asus maailma sõdade vahepealsel ajal punakindralite ja muude ülemvõimude korterid ja ametiruumid. Keldri ruumides asusid kartserid. Lisaks oli kogu keldri ruumide võrgustik ühendatud tänapäeval Raua tänav 14 hoonega. Maja mineviku tõttu pole seda arvatud ka kultuurimälestiste nimistusse, kuid on ehitatud esimese vabariigi ajel.
Raua tänav 18, projekteerija insener Maximilian Arronet.
Raua tänav 23, Raua tänava saun[5]. Eesti NSV ajal Teeninduskombinaadi "Kiir"saun nr. 1, N. Gogoli tn 23.
Elamu Raua tänav 24, 1959. aastal tüüpprojekt 1-317-7 järgi ehitatud neljakorruseline korterelamu
Raua 25 (Villa Soans),[6] kultuurimälestis nr 8208,[7] arhitekt Anton Soans.
Elamu Raua tänav 27, kultuurimälestis nr 8209,[8] arhitekt Anton Soans.
Elamu Raua 55/57, korterelamu. Arhitektid Toivo Kallas ja Raine Karp, algselt ehitatud Eesti NSV Kommunaalministeeriumi, sh Kommunaalprojekti töötajate elamuks[14].
Raua tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi Raua tn (saksa keeles Eisenstraße, vene keeles Желѣзная ул.).1941.a jaanuarist Kristjan Raua tänav. Aastatel 1952–1989 kandis Raua tänav, Nikolai Gogoli tänava (Николая Гоголя, ул.) nimetust. Taasnimetati Raua tänavaks 13. novembril 1989 Tallinna RSN Täitevkomitee poolt[15].