RNA maailma hüpotees
From Wikipedia, the free encyclopedia
RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki praeguse elu arenemine RNA maailmast on üldiselt aktsepteeritud,[1] ei pruukinud RNA-põhine elu olla esimene elu Maal.[2][3]
RNA on sarnaselt DNA-ga võimeline salvestama geneetilist informatsiooni ning sarnaselt valguliste ensüümidega katalüüsima biokeemilisi reaktsioone, mistõttu võis ta elu varases arengus asendada mõlemat. Evolutsiooni käigus läks info säilitamise funktsioon üle keemiliselt stabiilsemale DNA-le, samas kui funktsionaalselt paindlikumad valgud võtsid üle biokatalüüsi rolli.[2]
Potentsiaalseid tõendeid RNA maailma eksisteerimise kohta leidub kõigis praegustes rakkudes. RNA osaleb paljudes katalüüsiprotsessides ribosüümidena, RNA-põhine on informatsiooniülekanne genoomist ribosoomi ning lisaks osalevad erinevad RNA molekulid geeniekspressiooni, kromatiini struktuuri ja raku viirusvastaste kaitsemehhanismide reguleerimises. Ka paljud kofaktorid on nukleotiidid või nendega selgelt sarnased ained (ATP, CoA, NAD jm).