Nordrhein-Westfalen
Saksamaa Liitvabariigi liidumaa From Wikipedia, the free encyclopedia
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
| Nordrhein-Westfalen | |
|---|---|
| saksa Nordrhein-Westfalen | |
  Nordrhein-Westfaleni lipp
Nordrhein-Westfaleni vapp
| |
Pindala: 34 113 km²[1]  | |
|
Elanikke: 17 932 651 (31.12.2018)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 526 in/km² | |
| Pealinn: Düsseldorf | |
 |
.svg)
Nordrhein-Westfalen hõlmab Reini alamjooksu piirkonna tasandikke ja Mittelgebirge osi Porta Westfalica kuristikust ülespoole. Liidumaa jagab piiri Belgiaga (Valloonia) edelas ning Hollandiga (Limburg, Gelderland ja Overijssel) läänes ja loodes. Sel on piirid Saksa liidumaadega: Alam-Saksi põhjas ja kirdes, Rheinland-Pfalz lõunas ning Hessen kagus.
Planimeetriliselt määratud Nordrhein-Westfaleni keskpunkt asub Dortmund-Aplerbecki lõunaosas Aplerbecker Markis (51° 28' N, 7° 33' E). Selle läänepoolseim punkt asub Selfkanti lähedal Hollandi piiril, idapoolseim Höxteri lähedal Weseri ääres. Lõunapoolseim punkt asub Hellenthali lähedal Eifeli piirkonnas. Põhjapoolseim punkt on Rahdeni lähedal liidumaa kirdeosas. Põhjapunkt asub Põhjamere rannikust vaid 100 km lõunas.
Paljude jaoks on Nordrhein-Westfalen sünonüümiks tööstuspiirkondadele ja linnastutele. Suurimat osa liidumaast kasutab aga põllumajandus (peaaegu 52%) ja metsad (25%).
Ligikaudu pool liidumaast asub Vestfaali madaliku ja Reinimaa suhteliselt madalal maastikul, mõlemad ulatuvad laias laastus Põhja-Saksa madalikule. Nendel madalikel on mõned isoleeritud kõrgendikud, teiste hulgas Hohe Mark, Beckumi mäed, Baumberge ja Stemmer Berge. Maapind tõuseb lõuna suunas ja liidumaa idaosas Saksamaa Mittelgebirge osadesse. Need kõrgendikud on Weserbergland – sealhulgas Eggegebirge, Wiehen, Wesergebirge ja Teutoburgi mets idas, Sauerland, Bergisches Land, Siegerland ja Siebengebirge lõunas, samuti Reini vasakkaldal Eifel liidumaa edelaosas. Rothaargebirge tõuseb piirialadel Hesseniga umbes 800 m üle merepinna. Kõrgeimad nendest mägedest on Langenberg (843,2 m üle merepinna), Kahler Asten (840,7 m) ja Clemensberg (839,2 m).
Madalaim looduslik punkt asub Zyfflichi piirkonnas Kranenburgis (9,2 m üle merepinna) liidumaa loodeosas. Madalaim punkt tuleneb siiski kaevandamisest. Hambachi karjäär ulatub Niederzieris sügavusele 293 m alla merepinna. Samal ajal on see sügavaim inimtekkeline lohk Saksamaal.
Kõige olulisemad vähemalt osaliselt läbi Nordrhein-Westfaleni voolavad jõed on Rein, Ruhr, Ems, Lippe ja Weser. Rein on vaieldamatult kõige olulisem jõgi Nordrhein-Westfalenis: see siseneb liidumaale keskjooksul Bad Honnefi lähedal, kus see kuulub endiselt Mittelrheini veinipiirkonda. See muutub Alam-Reiniks Bad Godesbergi lähedal ja lahkub Nordrhein-Westfalenist Emmerichi lähedal 730 m laiusena. Peaaegu kohe pärast Hollandisse sisenemist jaguneb Rein paljudeks harudeks.
Paderit, mis voolab täielikult Paderborni linnas, peetakse Saksamaa lühimaks jõeks.
Liidumaal on 5 ringkonda (Arnsbergi, Detmoldi, Düsseldorfi, Kölni, Münsteri), mis jagunevad 31 kreisiks ja 23 kreisivaba linnaks.
Maaringkonnad (Kreise):
Städteregion Aachen
Borkeni kreis
Coesfeldi kreis
Düreni kreis
Ennepe-Ruhr-Kreis
Rhein-Erft-Kreis
Euskircheni kreis
Gütersloh' kreis
Heinsbergi kreis
Herfordi kreis
Hochsauerlandkreis
Höxteri kreis
Kleve kreis
Lippe kreis
Märkischer Kreis
Mettmanni kreis
Minden-Lübbecke kreis
Rhein-Kreis Neuss
Oberbergischer Kreis
Olpe kreis
Paderborni kreis
Recklinghauseni kreis
Rheinisch-Bergischer Kreis
Rhein-Sieg-Kreis
Siegen-Wittgensteini kreis
Soesti kreis
Steinfurti kreis
Unna kreis
Vierseni kreis
Warendorfi kreis
Weseli kreis
Linnaringkonnad (Kreisfreie Städte):
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
