Psühholoogia
vaimset tegevust ja käitumist uuriv teadus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1] (või psüühikat[viide?]) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid[2].
See artikkel räägib teadusharust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Psühholoogia (täpsustus) ja vikisõnastiku artiklit psühholoogia |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Psühholoogia aine hõlmab näiteks aistinguid, taju, teadvust, mõtlemist, emotsioone, vajadusi, motivatsiooni, informatsiooni töötlemist, mälu, hoiakuid, fantaasiat, unenägusid, isiksuse arengut, kõnet ja tegevust. Psühholoogia uurib nii inimest kui ka loomi. Psühholoogia uurib ka vaimsete protsesside bioloogilist alust ning kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi ja mõjusid. Uuritakse nii inimest üldiselt, inimeste rühmi kui ka konkreetseid indiviide.
Psühholoogia kasutab mitmesuguseid meetodeid: nii eksperimentaalseid kui ka kirjeldavaid, nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid.
Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai see 19. sajandi teisel poolel. Tänapäeval piirnevad psühholoogiaga analüütiline vaimufilosoofia ja psühholoogiafilosoofia. Teadusharudest piirnevad psühholoogiaga ühelt poolt kultuuriteadused ja sotsiaalteadused, teiselt poolt tunnetusteadus, bioloogia (eriti neuroteadus) ja meditsiin (eriti psühhiaatria).
Nimetus "psühholoogia" pärineb 15. sajandist.