![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/25/DL20221201_oomikad.tif/lossy-page1-640px-DL20221201_oomikad.tif.jpg&w=640&q=50)
Proteoomika
From Wikipedia, the free encyclopedia
Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida. Proteoomika kitsam tähendus on seotud massispektromeetrial põhinevate meetodite rühmaga, mis võimaldab tuvastada bioloogilises proovis tuhandeid valke.[1]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/25/DL20221201_oomikad.tif/lossy-page1-640px-DL20221201_oomikad.tif.jpg)
Proteoomika kuulub muude nn oomika-valdkondade ja -tehnikate hulka (inglise keeles omics), olles seotud muuhulgas genoomika (keskendub pärilikkusinfole), transkriptoomika (keskendub pärilikkusinfo avaldumise vaheetappidele) ja metaboloomikaga (keskendub struktuurselt mitmekesisele väiksemate molekulide kogumile, mis on tekkinud ainevahetuse käigus). Võrreldes muude oomikatega, pakuvad proteoomikale huvi sellised biomolekulid, mis panevad vahetult paika organismi tunnuste komplekti ehk fenotüübi.[5]