Proteobakterid

Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid.

Proteobakterid
Soolekepike (Escherichia coli)
Taksonoomia
Domeen	Bakterid Bacteria
Hõimkond	Proteobakterid Proteobacteria

Proteobakterid on niivõrd mitmekesised, et nad on nimetatud vanakreeka mütoloogia tegelase, merejumala Proteuse järgi, kes võis oma kuju soovi järgi muuta ja paljudeks loomadeks moonduda.

Siia rühma kuulub suur hulk patogeene ja teisi tähtsaid rühmi. Paljud neist on vabaltelavad ja mitmed osalevad lämmastiku fikseerimises.

Proteobakterid on seltsideks jaotatud 16S rRNA nukleotiidide järjestamise alusel. Nii eristatakse kuut klassi, mis on nime saanud kreeka tähestiku kuue esimese tähe järgi: alfa-, beeta-, gamma-, delta-, epsilon- ja dzeetaproteobakterid.

Proteobakterite väliskest koosneb peamiselt lipopolüsahhariididest.

Paljud neist liiguvad viburite abil, aga mõned on liikumatud või kasutavad bakterite libisemist – seda liikumisviisi ei osata veel seletada.

Proteobakterite metabolism on samuti väga mitmekesine. Paljud neist võivad olla või peavad olema anaeroobsed, kemoautotroofsed ja heterotroofsed, aga leidub arvukalt erandeid. Hulk liike, kes pole üldse üksteisega lähedalt seotud, muundavad valgust energiaks fotosünteesi abil. Nende ühine nimetus on punabakterid – see nimi viitab nende põhiliselt punakale värvumisele.