Pisticci

Pisticci on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Pisticci sai linnaõigused presidendi 2001. aasta 21. septembri dekreediga.

Pisticci
[ pisˈtiʧʧi[1] ]
itaalia Pisticci kohalik murre Pestìzze
Pindala: 234 km² (2011)[2]
Elanikke: 16 708 (1.01.2023)[3]
Koordinaadid: 40° 23′ N, 16° 33′ E
Pisticci asend Matera provintsis

Pisticci kõrgus merepinnast on 389 meetrit, asustustihedus keskmiselt 75 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus

Pisticci piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Bernalda, Craco, Ferrandina, Montalbano Jonico, Montescaglioso, Pomarico, Scanzano Jonico.

Kellatorn ja Jumalaema kiriku kuppel (tagaplaanil)

Pisticci

Pisticci halduspiirides asuvad järgmised fraktsioonid: Casinello, Centro Agricolo, Marconia, Pisticci Scalo, Tinchi, Marina di Pisticci.

Loodus

Pisticci piirneb põhjas ja kirdes Basento jõega ning lõunas ja edelas Cavone jõega. Kagupiiriks on Joonia mere Taranto laht. Lääneosas paiknev ajalooline keskus asub kolmel mäel, milleks on Serra Cipolla, San Francesco ja Monte Como.

Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +7,4 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +25,5 °C).

Maalihked

Pisticci ajalugu on olnud lahutamatult seotud maalihetega.

Esimene registreeritud ja dokumenteeritud maalihe leidis aset 1555. aastal

1688. aasta 9. veebruari ööl, pärast tugevat lumesadu toimunud maalihe oli üks laastavamaid. Hukkus umbes 400 inimest.

1976. aastal, pärast novembrivihmu, toimus maalihe "Croci" piirkonnas. Tänu piirkonna elanike õigeaegsele evakueerimisele inimohvreid polnud.

Ajalugu

Pisticci vaasimaalijale omistatav kahte atleeti kujutav vaasimaaling Metapontumist, umbes 430–420 eKr

Pisticci alad olid asustatud hiljemalt alates 10. sajandist eKr, millest annavad tunnistust mitmed nekropolid. Hiljem vallutasid ala kreeklased ning Pisticcist sai Metaponto alade tähtis keskus. 5.–4. sajandil eKr elas ja töötas Pisticcis nõndanimetatud Pisticci vaasimaalija.

Pärast Taranto vallutamist läks Pisticci roomlaste võimu alla ja kujunes oluliseks põllumajanduskeskuseks.

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused

Sakraalarhitektuur

• Chiesa madre dei Santissimi Pietro e Paolo

Jumalaema kirik valmis aastal 1542

• Abbazia Santa Maria La Sanità del Casale

Klooster valmis aastal 1087

• Chiesa dell'Immacolata Concezione
• Chiesetta della Madonna di Loreto
• Chiesa di Sant'Antonio o del Convento
• Chiesa di San Rocco
• Chiesa di Cristo Re
• Chiesa di San Leonardo

Rajatud umbes aastal 1000 normannide poolt

• Chiesa di S.Pietro Martire
• Cappella della Madonna delle Grazie

Militaarhitektuur

• Castello di di San Basilio (umbes VII sajand)

Paleed/lossid

• Palazzo De Franchi
• Palazzotto ehk Palazzocchio (1528–1571)
• Palazzo Giannantonio (1695)
• Palazzo del Tribunale
• Palazzo Rogges

Viited

1. "DiPI Online - Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 7. juuli 2013.
2. Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
3. https://demo.istat.it/?l=it

Kirjandus

• Dinu Adamesteanu, Popoli anellenici in Basilicata, La buona stampa Ed., 1971.
• John Davis, Pisticci: terra e famiglia, Volume 1 di Società mediterranea, Teda Ed., 1989. ISBN 88-7822-201-1
• Antonio M. Giambersio, Il pittore di Pisticci: il mondo e l'opera di un ceramografo della seconda metà del V secolo a.C., Congedo Ed., 1989. ISBN 88-7786-368-4
• Luigi La Rocca, Pisticci e i suoi canti, A. de Robertis Ed., 1927.
• Fabio Lentini, La sezione plio-pleistocenica di Pisticci sul bordo appenninico della Fossa Bradanica, Tip. Ospizio de Beneficenza, 1971.
• M. Rosaria Pizzolla, Pisticci. Storia urbana, EditricErmes, 2005. ISBN 88-87687-41-2

Välislingid

 Pisticci – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Koduleht (itaalia keeles)