Pirnvööt
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pirnvööt (saksa keeles Birnstab[2]) on pirnitaolise ristlõikega roide- või turbaprofiil hilisemas gooti ehituskunstis.
Pirnvöödi eelkäijad ja rööpvormid on juba varagootikas esinev teravmõigasroie, kumerate külgedega ja teravdatud harjaga mõigasroideprofiil ning sellega sarnane turbaprofiil[3]. Pirnvööt erineb neist rihva märksa tugevama osakaalu poolest profiilis.
Eesti arhitektuuris esineb tüüpiline pirnvööt, äratuntava S-kujulise joonega profiilis, Valjala kiriku polügoonaalse koorilõpmiku roietel, Kuressaare linnuse ristikäigu võlviroietel ning ristikäigu portaali palestikus. Pirnvöödiprofiiliga roidetelliseid on leitud Tartu Jaani kirikust[4], samuti on pirnvööt sealse pseudotrifooriumi niššide raamistuses[5].
Pirnvöötroidega sarnaneb teine tüüp, pirnvöötroidest tuletatud rihvkülgedega roie, mille profiil on sarnaselt piklik, aga ta kõik pinnad on nõgusad. Viimane esineb näiteks Kuressaare linnuse pidurefektooriumi roietel.