Pirita klooster
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
 |
See artikkel räägib keskaegsest kloostrist; praegu tegutseva kloostri kohta vaata artiklit Pirita uus klooster |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2011) |
Autor: Carl Faehlmann
Autor: Carl Faehlmann
Birgitta ordu emaklooster asus Kesk-Rootsis Vadstenas aastast 1384. Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarklooster.
Püha Birgitta ordu põhimõtteid ja sisekorda järginud klooster asutati 1407. aastal kolme Tallinna kaupmehe – Hinrich Swalbarti, Hinrich Huxeri ja Gerlich Kruse – eestvedamisel.
Klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest.
Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia.
Pirita (Püha Birgitta ordu) kloostrit hakati ehitama 1417. aastal, ehitustöid juhtis Hinrich Swalbart, kes on ka kloostrihoonete üldplaani ja kiriku arhitekt. Krundi kinkis kloostrile Liivi ordu.
Pirita klooster oli omal ajal suurim Vana-Liivimaal ja selle kirik oma 1360-ruutmeetrise pindalaga suurim kirikuhoone keskaegses Eestis.
Esimesed neli nunna saabusid Piritale juba 1412. aastal, kloostri kirik valmis ja pühitseti 1436. aastal.
Birgitta ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, mis tähendas, et kloostris võisid elada nii mungad kui ka nunnad, kuid nad olid üksteisest rangelt eraldatud ja nad ei kohtunud näost näkku ka mitte palvuse ega jumalateenistuse ajal.
Kloostrikoguduse vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus Jeesus Kristuse ja tema 12 apostli eeskujul oli 13 preestrit ja neil 72 õpilast, kusjuures kloostriõdede eeskujuks oli neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli püha Birgitta ordul kümneid kloostreid.
Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 lihtvenda). Nunnade ja munkade pool asusid teine teisel pool kirikuhoonet, mis oli mõlemale ühine. Kloostri nii nais- kui ka meesklausuuri keskel oli nelinurkne õu, mis oli mõtisklemise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv “lõputu tee” – ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Mees- ja naisklausuurist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad.
Pikemalt artiklis Pirita kloostri kirik
Pirita kloostri kirik, mille sisemõõtmed olid 24×56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m²) oli suurim kirikuhoone keskaegses Eestis.
Kloostri allakäik algas 1525. aasta reformatsiooni järel. 1564. aastal laastas klausuuri kahjutuli. 1575. aastal, Liivimaa sõja ajal, rüüstasid Vene väed Ivan Julma juhtimisel kloostrit esimene kord. Klooster põletati lõplikult maha 1577. aastal, kui seda rüüstasid Liivimaa sõja käigus Tallinna piiravad Vene väed Ivan IV juhtimisel. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, kus elasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid.
Esimesed arheoloogilised väljakaevamised võeti Pirita kloostrivaremetes ette juba aastatel 1934–1936 Tartu Ülikooli kunstiajaloo professori Sten Karlingi ja tema õpilase Armin Tuulse juhtimisel. Pärast Teist maailmasõda jätkati kloostrikompleksi väliuurimis-ja konserveerimistöid, viimati põhjalikumalt aastatel 1975–1983. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud rikkalik tarbekeraamika, peensepis ning ordusümboolikaga kuldsõrmused, annavad rangete ordureeglite taustal pildi hoopis luksuslikumast elulaadist.[2]
- Pikemalt artiklis Pirita uus klooster
1992. aastal taotles Birgitta ordu juht ema Tekla Famiglietti Eesti valitsuselt Birgitta ordu Tallinna kloostri varemete rendilevõttu. 1994. aastal asusid Birgitta ordu nunnad Eestisse. Nad elasid esialgu Vatikani saatkonna hoones Kadriorus ja seejärel katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele tagastatud majas vanalinnas Munga tänav 4, kus asus ka nende ajutine klooster.
Klooster taastati Pirital 2001. aastal, kui vana kloostri varemete lähedusse ehitati uus kloostrihoone. Aastail 2001–2004 juhtis kloostrit ema Patrizia, aastast 2004 ema Riccarda.
Pirita kloostris elab kaheksa nunna, kes on sündinud Mehhikos ja Indias.
Kloostri preestrina teenis 2001. aastast surmani 2019. aastal prelaat Vello Salo.
Kloostri nimest tuleb ka eestikeelne kohanimi Pirita.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
