Pilistvere kihelkond

Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal ning Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis.

Pilistvere kirik

Liivimaa kubermangu Pärnu kreis (ülal) ja Viljandi kreis (all) Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1798)

Kihelkonnakirik oli Pilistvere Andrease kirik.

Piirkonna ajalugu

Tõenäoliselt rajati Pilistvere kihelkond 13. sajandi alguses Pilistvere muinaskihelkonna aladele ja see kuulus Nurmekunna maakonna koosseisu.

1480. aastal kuulus Pilistvere Põltsamaa halduspiirkonda, sealt edasi Viljandi komtuurkonna alluvusse. Poola ajal oli taas Põltsamaa staarostkonna all, hiljem Tartu,^[1] 1773. aastast Venemaa keisririigi Pärnu kreisi^[2] koosseisus. Sellises pidevas võimude muutuse keerises olles ja sõdade tallermaana jäi Pilistvere kihelkond oma arengutasemelt muust Viljandimaast maha.

1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.

Pilistvere kihelkonna mõisad

• Arussaare mõis (Arrosaar) – riigimõis
• Eistvere mõis (Eigstfer) – rüütlimõis
• Hermani mõis (Hermannshof) – rüütlimõis
• Imavere mõis (Immafer) – rüütlimõis
• Jalametsa mõis (Jallametz) – Laimetsa kõrvalmõis
• Kabala mõis (Kabbal) – rüütlimõis
• Kihnu mõis (Kihno) – Kõo mõisa karjamõis
• Kõo mõis (Wolmarshof, Wollmarshof) – riigimõis
• Laimetsa mõis (Laimetz) – rüütlimõis
• Loopre mõis (Loper, Kawershof^[1]) – rüütlimõis
• Ollepa mõis (Ollepäh) – rüütlimõis
• Pilistvere kirikumõis (Pastorat Pillistfer) – kirikumõis
• Võrevere mõis (Werrefer) – Imavere kõrvalmõis

Pilistvere kihelkonna vallad

• Arusaare vald (1866–1897)
• Eistvere vald (1866–1896)
• Imavere vald (1866–1917)
• Jalametsa-Laimetsa vald (1866–1896)
• Kabala vald (1866–1917)
• Kõo vald (1866–1917)
• Loopre vald (1866–1899)

Pilistvere kihelkonna kalmistud

• Kabala mõisa kalmistu
• Kikevere kalmistu
• Pilistvere kalmistu
• Pilistvere kirikuaed
• Pilistvere uus õigeusu kalmistu
• Pilistvere vana õigeusu kalmistu

Rahvarõivad

19. sajandi esimesel poolel olid levinud järgmised tunnused.

Naisterõivad:

• Linasest riidest särk, millel olid laiad mahamurtud ja rikkalikult pilutatud särgikraed
• linase lõime ja villase koega kootud seelik
• põll
• sabaga tanu ehk linuk (pruudilinuk)
• laiad geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd
• õlakate (sõidutekk)
• potisinised seesidega kampsunid
• värvilised ostetud materjalist põlled
• pikk kuub
• kampsun
• rüü
• kasukas
• sukad
• kindad
• jalas pargitud veisenahast pastlad või mustad madala kontsaga kingad
• ehted

Meesterõivad:

• Valge linane särk
• poolpikad linased või villased täislakaga põlvpüksid
• sukad koos sukapaeltega,
• potisinised lippidega vatid
• rüü (suvine ülerõivas, peamiselt tööriie),
• vatt (kampsun)
• pikk-kuub (vati peal vöötatud pikk kuub, vöö vahel kirikindad),
• kasukas (talvine ülerõivas),
• villane vöö,
• kindad,
• pastlad, alates 19. sajandi II veerandist pidupäeviti saapad
• suvel murumüts või kaapkübar ja talvel kõrvik^[3]

Viited

1. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
2. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 310–313.
3. Tiina jürgen (Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator). Pilistvere rahvarõivad

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 310–313.

Välislingid

• Pilistvere kihelkonnast Eesti mõisaportaalis