Pikti keel
piktide keel / From Wikipedia, the free encyclopedia
Pikti keel on väljasurnud keel, mida kõnelesid Põhja- ja Kesk-Šotimaa alade varakeskaegsed asukad piktid.
Eraldiseisva keelena on pikti keelt nimetatud Püha Bede 8. sajandi algusest pärinevas teoses "Historia ecclesiastica gentis Anglorum", kus seda eristatakse nii kõmri kui ka gaeli keelest.[1]
Pikti keelest pole säilinud midagi peale mõnede koha- ja isikunimede kunagise piktide kuningriigi aladelt.
Pikti keele nimetust kasutas Kenneth H. Jackson 1955. aastal[2] ning tema eeskujul ka Katherine Forsyth 1997. aastal[3], tähistamaks keelt, mida kõneldi varakeskajal peamiselt Forthi ja Clyde'i vahelisest joonest põhja pool. Samas piirkonnas rauaajal kõneldud protopikti keelt nimetatakse ka pritenni keeleks.
Pikti keelt on allikate nappuse tõttu raske määratleda. Teadaolevate koha- ja isikunimede põhjal võib oletada, et pikti aladel kõneldi lõunapoolsemate briti keeltega suguluses olnud saarekeldi keelte hulka kuulunud keelt.[4] On ka oletatud, et pikti keel oli üks vähestest säilinud mitte-indoeuroopa keeltest Euroopas või vähemalt sisaldas palju keldi substraatsõnu.