From Wikipedia, the free encyclopedia
Peptiidhormoon on hormonaalse toimega peptiid, mis tekib valgulise preprohormooni proteolüütilise lagundamise tulemusena. Kuna peptiidid ei läbi suure molekulmassi ja hüdrofiilsuse tõttu enamasti rakkude plasmamembraani, paiknevad peptiidhormoonide retseptorid rakumembraani pinnal.[1][2]
Analoogselt kõigi hormoonidega sekreteerivad peptiidhormoone rakuvälisesse keskkonda sisenõrenäärmed ning hormoonide toime avaldub hormooni seostumise järel selektiivse retseptoriga. Nagu ka valguliste hormoonide puhul, tingib peptiidhormooni seostumine retseptoriga teatud sekundaarsete virgatsainete vabanemist või sünteesi raku sees. Sekundaarsed virgatsained käivitavad omakorda rakusiseseid signaaliradu, näiteks geeniekspressiooni.[3]
Peptiidhormoonid ja valgulised hormoonid liigitatakse kategooriatesse molekulmassi järgi, kuid puudub range määratlus, millest alates tuleb hormoon nimetada valguliseks. Kokkuleppeliseks piiriks on kujunenud 100 aminohappejääki.[4][5]
Peptiidhormoonide sekka kuuluvad näiteks adrenokortikotroopne hormoon (ACTH), angiotensiin, melanotsüüte stimuleerivad hormoonid (MSH), gastriin, insuliin, kaltsitoniin, neuropeptiid Y ja oksütotsiin. Samast preprohormoonist tekib mõnikord erinevaid peptiidhormoone: näiteks nn pre-pro-opiomelanokortiinist saab eri aminohappejääkide juures „lõikamise“ kaudu tuletada ACTH, α-, β- või γ-MSH.[6]
Peptiidhormoonidel on organismis mitmeid rolle, sh energiahomöostaasi, kehatemperatuuri, ööpäevarütmi jm protsesside reguleerimine.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.