Papinianus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Aemilius Papinianus (kr Αιμίλιος Παπινιανός) (142–212), tuntud lühemalt kui Papinianus, oli hinnatud Rooma jurist, ülemprokurör ning pärast Gaius Fluvius Plautianuse surma 205. aastal ka pretoriaanide prefekt (keisri ülemnõunik ja ülemihukaitsja).
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/71/Papinian_bas-relief_in_the_U.S._House_of_Representatives_chamber.jpg/220px-Papinian_bas-relief_in_the_U.S._House_of_Representatives_chamber.jpg)
Papinianus oli üks antiikaja auväärsemaid juriste, keda kutsuti kui "õigluse varjupaik ja õiguste laekur". Koos Gaiuse, Pauluse, Modestinuse ja Ulpianusega oli Papinianus 426. aasta seadusega arvatud viie juristi hulka, kelle responsa oli kohtunikele kohustuslik. Hiljem võib pidada nende viie juristi seisukohti Theodosianuse koodeksi ning Corpus iuris civilis peamisteks allikateks. Kui ülejäänud nelja ideed ei ühildunud, jäid peale Papinianuse omad. Prantsuse jurist Jacques Cujas on hiljem kirjutanud: "Ei ole kunagi enne olnud nii suurt juristi ning ei tule ka peale teda".[1]