Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

See artikkel räägib rännakust; Tiit Aleksejevi romaani kohta vaata artiklit Palveränd (romaan).

---

Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist.

Palverännakul viibiv inimene on palverändur.

Kristlaste palverännakud

Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas on tänini palverännupaik. Suvi 2011

Kristlastel on palverännaku paikadeks näiteks Jeesus Kristuse eluga seotud paigad, eriti aga Jeruusalemm, apostlite, märtrite ja pühakutega seotud kohad ning Jumalaema ilmumise paigad.

Õigeusklike tuntumateks palverännaku kohtadeks Issanda Hauakiriku ja Issanda Sünnikiriku kõrval Pühal Maal on püha Sabbase koobasklooster Kidroni orus, püha Athose mäe kloostrid Kreekas, püha Katariina klooster Siinai mäe jalamil ja paljud kohaliku tähtsusega pühakohad õigeusu maades, nt David Garedža koobasklooster Gruusias, Valamo klooster Venemaal jt.

Katoliiklastel on Jeruusalemma kõrval traditsioonilisteks sihtkohtadeks ka Rooma, Fátima Portugalis, Lourdes Prantsusmaal ja Hispaanias asuv Santiago de Compostela.

Katoliiklikul ajal olid Eestis tuntud palverännakute paikadena Tallinna toomkirik, Padise klooster, Vastseliina piiskopilinnuse kabel ja Viru-Nigula Maarja kabel. Neist viimasesse korraldatakse palverännakuid tänapäevalgi.^[1]

Protestantidel palverännakute tava ei ole.

Muslimite palverännakud

Muslimitel on palverännak Mekasse ehk hadž üks nn islami viiest sambast, mille iga islamiusuline oma elu jooksul on kohustatud sooritama, kui see on majanduslikult võimalik.

Muslimitel on neli püha linna, kuhu palverännakuid sooritatakse: Meka kõrval veel Mediina, Jeruusalemm ning Kairouan. Seitsmekordne palverännak Kairouani võrdub ühe palverännakuga Mekasse.

Budistide palverännakud

Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa).

Hinduistide palverännakud

Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on Ayodhya, Dvarka, Hadwar, Kanchipuram, Mathura, Ujjain ja Varanasi.

Palverännakud tänases Eestis

• Kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina
• Lagle Parek rajas Eestisse 400 km pikkuse palverännutee
• Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana-Vastseliina
• Valmis palverännutee kaardirakendus
• Maarjamaa palveränd
• Püha Risti palverännak Vastseliina
• Eesti Jaakobitee palverändurid
• Noored taastavad Eestis palverännakute traditsiooni

Vaata ka

• Palverännukoht
• Palverännukirik

Viited

1. "Viru-Nigulas toimus palverännak" Eesti Kirik, 02.08.2007 (vaadatud 19. septembril 2011)