Stuupa

Stuupa (paali keeles thūpa, cetiya; tiibeti keeles mchod rten; mongoli keeles субурган suburgan; teistes maades, näiteks Sri Lankal, dagoba) on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltpiirdeaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.

Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi stuupad. Need on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näited budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimetus võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama.

Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja kultuse objektidena saavutasid need populaarsuse 2. sajandi keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Paremas olukorras on Sanchi stuupakompleks, mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis see alles 1. sajandil eKr.

Stuupa terrassi medhi otstarve on pradakšina ('paremale'), mis on Indias üks suuremaid austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist nii, et see jääks alati paremat kätt. Stuupa alust nimetatakse kas anda ('muna') või garbha ('idu'). See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumit, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbha '​st ehk 'kuldsest seemnest'. Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika – seal hoiti reliikviaid, mis sümboliseerisid maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub rõngaste rida jašti, mis kujutab endast maailmatelge. Üleval tipus on üks või enam päevavarju tšattra, mis algselt sümboliseerisid kuningavõimu. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistada "Brahma taevaid".