Põrnatõvebatsill
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Põrnatõvebatsill[1] (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2023) |
Põrnatõvebatsillil on teada 89 tüve, tuntuimad neist: Sterne strain,Vollum strain, Vollum 1B, Vollum-14578, V770-NP1-R, Ames strain, Ames Ancestor, Ames Florida, H9401 jpt.
Põrnatõvebatsilli spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või ka teaduslike uuringute läbiviimiseks.
Ameerika Ühendriikide sõjavägi saatis 29. aprillil 2015 FedExiga mitme osariigi ettevõtetesse ja Lõuna-Koreasse elavad põrnatõvebatsillid. Elavad bakterid saadeti surnute pähe seega vallandus väike paanika. Kuid koostöös Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskusega on välja selgitatud, et oht tsiviilelanikele on väike ja 4 laboritöötajat USA-s ja 22 mujal maades saavad kokkupuutejärgse profülaktika raames, vastavalt vajadusele, kas arstlikku kontrolli, antibiootikume või antraksivaktsiini.[4][5]
Pikemalt artiklis Siberi katkPõrnatõvebatsill võib loomadel põhjustada mitut liiki nakkushaigusi.
Põrnatõvebatsilli avastas 1849. aastal Aloys Pollender.
Liigi nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ ('süsi') – mustade karbunkulite järgi, mida põrnatõvebatsilli põhjustatud haigus nahale jätab.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
