Píseki loss

Píseki loss on 13. sajandist pärit kindlus ja endine kuningaloss Písekis Lõuna-Tšehhi maakonnas, mille säilinud osas tänapäeval tegutseb Prácheňi muuseum (Prácheňi nime kannab linna ümbritsev maa-ala^[1]).

Esimest korda mainiti lossi kirjalikes allikates 1254. See ehitati Böömimaa kuninga Otakar II Přemysli käsul, kes muutis Píseki kuninglikuks kindlustatud linnaks. Kindlus ehitati muu linnaga samal ajal, mis seletab kindluse loomulikku sobitumist linna sisse. Viimane valitseja, kes lossis elas, oli Václav IV. 1419. aastal läks kindlus Píseki linnusekrahvi Jan Hájek of Hodětíni omandusse ja vahetas hiljem veel korduvalt omanikke. Lossil oli algselt kolm kaitsetorni, millest ükski pole tänapäevaks säilinud. Kunagisest neljatiivalisest konvendihoone tüüpi ehitisest on säilinud läänetiib suure võlvitud gooti saaliga, mida kaunistavad 15. sajandi freskode koopiad. 1509. aastal läks loss Píseki linna valdusse kuni aastani 1547. Järgnevate aastate ja sajandite jooksul hoone lagunes hüljatuna. 1851. aastal lammutati lossi kolm tiiba, väravatorn ja barbakaan, nii et loss sai tänapäeval tuntud välimuse.^[2]

Lossi säilinud osas tegutseb Prácheňi muuseum. Muuseum asutati 1848. aastal endise kuningalossi ainsas säilinud tiivas. Muuseumi fond loodi 1902. aastal, kui direktoriks oli tunnustatud ajaloolane, Písekist pärit August Sedláček.^[2]