Otseinvesteering
From Wikipedia, the free encyclopedia
Otseinvesteering (ka välismaine otseinvesteering, lühend VOI või OVI) on teises riigis asuva tootmisettevõtte ostmine või kapitalimahutus seal olemasoleva äritegevuse laiendamisse.
Otseinvesteeringud erinevad portfelli investeeringutest peamiselt sellepoolest, et on kauakestvad, mis tähendab, et investor säilitab kontrolli investeeringu üle. Kapitali ühesuunalist voolu kahe riigi vahel kutsutakse väljapoole liikuvaks selle riigi suhtes, kust kapital pärineb, ja vastupidi – sissepoole liikuvaks kapitali sihtkoha riigi suhtes. Otseinvesteeringuid saavad teha nii erasektori ettevõtted kui ka valitsused.[1]
Välismaised otseinvesteeringud on reeglina suunatud avatud majandustesse, mis vastupidi tugevalt reguleeritud majandustele pakuvad kvaliteetset oskustööjõudu, kes loovad eeldused keskmisest suurema kasvu potentsiaalile. Välismaised otseinvesteeringud hõlmavad tihti rohkemat kui lihtsalt kapitaliinvesteeringuid, näiteks võivad sellega kaasneda nii ettevõtte juhtimiskorralduse kui ka tehnoloogia uuendused.
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) on loonud 10% suunise otseinvesteeringutele, mis tähendab seda, et investor peaks omandama vähemalt 10% liht- või hääleõiguslikke aktsiaid, omamaks kontrolli välismaises ettevõttes. Kuid see on mitmeti paindlik, sest on juhtumeid, kus tõhus osalus firmas on saavutatud ka vähema kui 10% osalusega.