Osmanite interreegnum

Osmanite interreegnum (ka Osmanite kodusõda^[1]) türgi keeles:Fetret Devri (20. juuli 1402 – 5. juuli 1413) nimetatakse sultan Bayezid I poegade vahelist kodusõda pärast nende isa kaotust Kesk-Aasia sõjapealik Timurile Ankara lahingus 1402. aastal. Olenemata sellest, et Timur oli sultaniks määranud Mehmed Çelebi, keeldusid ta vennad İsa Çelebi, Musa Çelebi ja Süleyman Çelebi ning hiljem Mustafa Çelebi, talle allumast ning nõudsid tiitlit endale.^[2] Interreegnum kestis 10 aastat ja 350 päeva ning lõppes Çamurlu lahinguga mille võitis Mehmed Çelebi.

Esialgu olid võitluses edukaimad Süleyman ja İsa, kes said oma võimu alla Osmanite valdused vastavalt Euroopas (pealinnaga Edirnes) ja Aasias (pealinnaga Bursas). Tulevase Mehmed I võimu all olid esialgu vaid mõningad alad Kesk-Anatoolias, kuid tema positsioon paranes pärast Timuri surma 1405. aastal, misjärel tal õnnestus mitmed naaberemiraadid Anatoolias oma vasallideks teha. Samal aastal võitis ta ka İsat ja sai kõigi Osmanite Aasia-valduste valitsejaks. Järgnevatel aastatel toetas ta venna Musa võitlust Süleymani vastu Euroopas, kuni too 1411. aastal Süleymani võitis ja Edirne valitsejaks sai. Seejärel puhkes võimuvõitlus Musa ja Mehmedi vahel, milles viimane osutus edukamaks: 1413. aasta 5. juulil toimunud Çamurlu lahingus praeguse Bulgaaria aladel võitis ta Musat ja sai seejärel kõigi Osmanite valduste isandaks. Mehmedi võidule aitas olulisel määral kaasa see, et ta sõlmis liidu Bütsantsi keisri Manuel II-ga, kellega Musa oli konflikti sattunud ja Konstantinoopolit piiranud.

Viited

1. Kastritsis (2007)
2. Fine 1994, lk 499

Allikad

• Dimitris J. Kastritsis, The Sons of Bayezid: Empire Building and Representation in the Ottoman. Civil War of 1402-1413, Brill, 2007, ISBN 978-90-04-15836-8., xi.
• Fine, John Van Antwerp, The Late Medieval Balkans, (University of Michigan Press, 1994).