Orgaanilised ühendid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad. Orgaaniliste ühendite hulka kuuluvad kõik süsinikku sisaldavad ained, välja arvatud süsinik lihtainena ja mõned süsinikuühendid, mis arvatakse anorgaaniliste ainete hulka. Enamik orgaaniliste ühendite molekule on võrreldes anorgaaniliste ühendite molekulidega palju keerulisema ehitusega, sisaldades oluliselt rohkem aatomeid.
See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
See artikkel räägib keemia mõistest; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Orgaaniline aine. |
Aastal 2012 oli teada umbes 40 miljonit orgaanilist ühendit.[viide?] Ligemale 95% kõigist tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on süsinikuühendid.[1]
Süsinikuaatomi suure sidemete moodustamise võime tõttu on olemas väga palju erinevaid süsinikku sisaldavaid molekule. Orgaaniliste ühendite rohkuse ja mitmekesisuse määrab süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis saavad olla hargnenud, hargnemata või tsüklilised. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ühendid ka vesiniku aatomeid (välja arvatud tetraklorometaan jmt), millest üks või enam võivad olla asendatud mingi teise elemendi või rühmaga. Nii võivad orgaanilised ühendid sisaldada veel hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi keemilisi elemente.[2] Orgaaniliste ühendite puhul on iseloomulik isomeeride ja homoloogide esinemine. Seega on tegu süsinikuühenditega (süsivesinike ja nende funktsionaalderivaatidega), mille arv on praktiliselt lõputu.
Süsinik-metallsidet sisaldavad ühendid moodustavad omaette metallorgaaniliste, laiemas mõttes elementorgaaniliste ühendite klassi.
Erinevalt anorgaanilistest ühenditest on orgaaniliste ühendite puhul võimalik komplekssete molekulide ülesehitus, mis on tingitud süsinikuaatomi ja süsiniku-vesinikusideme omadustest. Kuigi aatomid on orgaanilistes molekulides valdavalt samad, siis orgaaniliste ühendite füüsikalised ja keemilised omadused sõltuvad eelkõige molekulide struktuurist ning nende omavahelistest seostest aines.
Orgaanilises ühendis on aatomid omavahel seotud eelkõige kovalentsete sidemetega. Reaktsioonide mehhanismid orgaaniliste ühendite korral erinevad oluliselt reaktsioonidest anorgaanilises keemias. Enamik orgaanilisi ühendeid põleb või söestub kuumutamisel.
Kui paljud anorgaanilised ained ei muutu ka temperatuuri ja katalüsaatorite mõjul, siis orgaaniliste ühendite reaktsioonid toimuvad sageli toatemperatuuril või pisut kõrgemal temperatuur katalüsaatorite abiga.
Orgaanilised ühendid on kogu eluslooduse alus ja igal pool meie ümber. Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ühenditest, samuti toit, ravimid, puit, paber, aga ka plastik, kile, värvid jne.