Ordulinnus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt. Laiemas mõttes tähendab see väljend ka teiste sõjaliste rüütliordude linnuseid väljaspool Eestit. Eriti tuleks Eesti kontekstis siin silmas pidada Saksa ordu linnuseid kunagisel Preisimaal (tänapäeval jagatud Kaliningradi oblasti ja Poola vahel), sest siinne Liivi ordu oli Saksa ordu autonoomne haru.[1]
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2018) |
Kõige paremini säilinud (ja taastatud) ordulinnus Eestis on Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest (mõlemad on rekonstrueeritud muuseumiks).[2][3][4] Saksa ordu aladel on vaatamisväärseim Marienburgi ordulinnus (poola keeles Malbork), mis oli keskajal Saksa ordumeistri residentsiks. Tänapäeval asub see Poola aladel ning on maailma suurim kivilinnus.[5]
Ordulinnuses korraldati linnuse majanduse juhtimist, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, pagarid, kingsepad, rätsepad. Orduvennad, kes ei võtnud ordu tõotusi, kuid pidid siiski nende reegleid jälgima, nimetati poolvendadeks, nad värvati kohalike elanike hulgast. Poolvennad kaitsesid tavaliselt kindlusi või töötasid haiglates.[6] Tähtsal kohal olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.[7]