![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d4/Extinction_Intensity.svg/langet-640px-Extinction_Intensity.svg.png&w=640&q=50)
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.[1] Väljasuremine toimus kahes etapis ajavahemikus 450–440 Ma.[2] See oli ka suuruselt teine mereorganismide väljasuremine, jäädes alla üksnes permi ajastu väljasuremissündmusele. Kogu teadaolev elu oli ordoviitsiumi ajal maailmameres ja puudus mandrilaval.[3] Väljasuremisega hävis üle 60% mereselgrootuist[4][5], sealhulgas kaks kolmandikku brahhiopoodide ja sammalloomade sugukondadest.[3] Eriti kannatasid karpide, käsijalgsete, korallide, sammalloomade ja okasnahksete sugukonnad.[2] Ordoviitsiumi lõpu väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Gondwana liikumist lõunapoolusele. Sellega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme langus. Alanenud veetase põhjustas elupaikade hävingut rannikualadel.[2][6] Jäätumise tunnuseid on leitud Sahara kõrbes ja mujal. Ordoviitsiumi lõpu väljasuremise põhjustas jahenemise, jäätumise ja meretaseme kõikumise koosmõju.[6]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d4/Extinction_Intensity.svg/320px-Extinction_Intensity.svg.png)