From Wikipedia, the free encyclopedia
Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmise koaksiaalkaabli oma.
Kiududest moodustatakse kimbud, mida võib ümbritseda veel mitu välist katet. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgust neelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkiva valguse teistesse kiududesse kandumist. See hoiab ära eri signaalide segunemise.[1]
Kaabli sisendis muundatakse elektriimpulsid pooljuhtlaseri või valgusdioodi (LED) abil valgusimpulssideks, mis levivad mööda valguskaablit valguse vastuvõtjasse, kus need muudetakse taas elektriimpulsiks. Valgussaatjana võib kasutada valgusdioodi või pooljuhtlaserit. Valgussaatja lülitab end sisse/välja ja valgustundlik vastuvõtja kaabli teises otsas muundab valgussignaali taas elektriliseks signaaliks.
Vastavalt sellele, kus kaablit tahetakse rakendada, on kaablitel ka erinevad mantlid. Mõningad omadused, nagu UV-kaitse ja halogeeni puudumine mantlis, mõjutavad valguskaabli töövõimet ja ohutust inimestele ja ümbruskonnale.[2]
| Materjal | Halogeenivaba | UV kaitse | Märkus |
|---|---|---|---|
| LSFH polümeer | Jah | Hea[3] | Sisekasutuseks, levinuim mantel. Tavaliselt kasutatakse võrgukaablites ja helikaablites. Peab vastu kõrgetele temperatuuridele. Loodud polüvinüülkloriidi asenduseks.[4] |
| Polüvinüülkloriid (PVC) | Ei | Hea[5] | Selle asemel kasutatakse üha enam LSFH-polümeer |
| Polüetüleen (PE) | Jah | Kehv[6][7][8] | Kasutamiseks välistingimustes; maa-aluse kaablina ei komposteeru. |
| Polüuretaan (PUR) | Jah | Võib olla üsna erinev | Väga elastne |
| Polüetüleentereftalaat (PBT) | Jah | Keskmine[9] | Sisekasutuseks |
| Polüamiid (PA) | Jah | Hea[10] või kehv[11] | Vähem levinud optilise kaabli mantel. Sobib nii sise- kui ka väliskasutuseks. |
Valguskaablite jaoks on kasutusel palju erinevaid otsikuid (pistikuid). Otsikud vastavad sellele, kus kaablit kasutatakse. Otsiku ülesandeks on valguse suunamine ja kogumine, seejuures peavad nad olema seadmetesse lihtsasti kinnitatavad ja eemaldatavad.[12] Allpool on välja toodud kõige levinumad otsikud.
Selliseid otsikuid kasutatakse nii ühe kui ka mitme soonega optilistes kaablites. FC-otsikud võimaldavad väga täpset kaabli sobitust saatja optilise kiirguri ja vastuvõtja optilise indikaatori suhtes. FC-otsikutel on positsioneeriv sälk ja keermestatud hoidik. Otsikutel on metallist korpused, mis on kaetud nikliga. Neil on keraamilised ümbrisvõrud, mis on vastupidavad kuni 500 ühendamisele. Sumbumus on 0,25 dB.
Kasutatakse nii ühe kui mitme soonega optilistes kaablites. SC-otsik on odav, lihtne ja vastupidav. Keraamiline ümbrisvõru tagab täpse ühinduse. Otsikul on lukustuskonks. SC-otsiku eluiga on tavaliselt 1000 ühendamist. Sumbumus on 0,25 dB.
ST-otsikut kasutatakse nii ühe- kui ka mitmesooneliste kaablite juures. ST-otsik on optilisele kaablile lihtsasti lisatav ja eemaldatav. Tehakse kahes variandis: ST ja ST-II. Nad on kruvitavad ja vedrudega. ST-otsikutel on metallist korpus, mis on pealt nikeldatud. Neil on keraamiline kaitserõngas. Nad peavad vastu umbes 500 ühendamisele. ST-otsiku sumbumus on tavaliselt 0,25 dB.
LC-otsikud on kasutusel nii ühe- kui ka mitmesoonelistes kaablites. LC-otsikud on plastist korpusega ja keraamilise ühenduspuksiga, mis tagab kindla ühenduse. Otsikul on ka lukustuskonks. LC-otsikud kannatavad umbes 500 ühendamist. Tavaline sumbumus on 0,25 dB.
Sobivad nii ühe- kui kahesooneliste kaablite jaoks. Otsikutel on plastkorpus. Metallvardad ja plastist ühenduspuks tagavad täpse ühenduse. MT-RJ-otsikud peavad vastu umbes 1000 ühendamist. Tavaline sumbumus on neis 0,25 dB või 0,35 dB.
Kasutusel nii ühe- kui ka mitmesooneliste optiliste kaablite juures. MTP/MTO-otsik on spetsiaalselt valmistatud mitmekiulisele lintkaablile. Ühesoonelistel MTP/MTO-otsikutel on diagonaalne ühenduspuks, mis hoiab tagasipeegeldumise minimaalsena. Sumbumus on 0,25 dB.
Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaablid on ka hapramad kui metallkaablid. Lisaks sellele on neid keerulisem jätkata kui metallkaableid.[14] Valguskaabli peamine puudus on signaali hajumine ja dispersioon. Hajuvus ei ole probleemiks väikevõrkudes, kuid seab piirangud pikkadele ühendustele. Signaali hajuvuse kompenseerimiseks saab kasutada elektroonilist regeneraatorit või võimendit (EDFA).
Teine probleem seisneb valgusimpulsi moonutus levimisel mööda kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakse kiud võimalikult homogeensest (ühtlikust) materjalist.[15]
Kuna infrapunavalgust ei ole võimalik näha, võib see olla ohtlik kaableid paigaldavate tehnikute silmadele.
Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väikesed klaasikillud, sellepärast tuleb sellise töö juures olla eriti ettevaatlik.[2]
Sidetehnikas võeti optiline kiud esmakordselt kasutusele kohtvõrkudes (LAN). Hiljem, seoses digitaalse telefonitehnika kasutuselevõtuga, hakkasid telekommunikatsiooni ettevõtted neid kasutama ka telefonside magistraalliinidena. Valguskaabel on saanud väga levinuks linnade- ja mandritevahelistes võrkudes. Paljud firmad plaanivad oma traatsideliinid välja vahetada optilise side liinide vastu. Tulevikus kasutab üha rohkem teabeedastusvahendeid valguskaableid. Valguskaableid kasutatakse nii heli- ja videosignaali kui ka muude andmete edastamiseks nii lühikestel kui ka pikkadel vahemaadel, mis ulatuvad sadadesse kilomeetritesse. Kaabeltelevisiooni pakkuvad firmad kasutavad valguskaableid HDTV-signaali edastamiseks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
