Nuiasõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nuiasõda (soome keeles Nuijasota, rootsi keeles Klubbekriget) oli aastatel 1596–1597 Rootsi Kuningriigis (tänapäeva Soome aladel) aset leidnud talupoegade ülestõus, mille peamised põhjused olid koormiste suurendamine, veel alistamata rahva vastupanu ja väline ärgitamine.[1]
| Nuiasõda | |||
|---|---|---|---|
 Albert Edelfelti Nuiasõja temaatikat käsitlev maal "Põletatud küla" (1879) | |||
| Toimumisaeg | 25. november 1596 – 24. veebruar 1597 | ||
| Toimumiskoht | Tänapäeva Soome alad (sel ajal osa Rootsi Kuningriigist) | ||
| Tulemus |
Aadlike võit
| ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
|
Vägede suurus varieerus eri kokkupõrgetes ja mõne kohta on olemas ligikaudsed arvud. | |||
Ülestõusu nimi tuleneb sellest, et talupojad olid relvastatud erinevate nüride relvadega (nt kaikad, koodid ja nuiad), sest neid peeti kõige tõhusamateks relvadeks tugevalt soomustatud vaenlase vastu. Väikemaaomanike käsutuses olid ka mõõgad, mõned tulirelvad ja kaks suurtükki. Nende vastase Klas Flemingi väed koosnesid professionaalsetest, korralikult relvastatud ja soomustatud sõduritest.[2]
1595. aasta jõululaupäeval algas esimene ülestõus, mis oli küll algul edukas, kuid suruti peagi ratsaväe poolt maha.[3] 1596. aasta detsembris algas Nuiasõda ja talupojad võitsid hulga kokkupõrkeid jalaväega.[4] Klas Fleming alustas läbirääkimisi vaherahu sõlmimise asjus, millega nõudis ka talupoegade juhi Jaakko Ilkka alistumist. Ilkka põgenes, et vältida enda üles andmist, ja sõduritepoolse tagaajamise tulemusel hajus talupoegade vägi laiali. Järgneva kahe kuu jooksul tapeti neist vähemalt 1500.[4] Koos Jaakko Ilkkaga hukati 1597. aasta 27. jaanuaril veel viis mässujuhti.[5]
Pohjanmaa kesk- ja põhjaosa uueks kuberneriks määratud Israel Laurinpoika plaanis küll mässu toetada, kuid otsustas Flemingi vastu astumise asemel põgeneda. Juhita talupojad alustasid Flemingi vastu lahingut 1597. aasta 24. veebruaril. Rohkem kui 1000 neist tapeti ja 500 võeti vangi.[4]
Ülestõusunud olid peamiselt Soome talupojad Pohjanmaa, Põhja-Häme ja Savo maakonnast. Neid sündmusi võib vaadelda kui osa suuremast kuningas Sigismundi ja hertsog Karli vahelisest võimuvõitlusest.[2][6]
Ajaloolane ja fennomaan Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen käsitleb oma teoses "Nuijasota, sen syyt ja tapaukset" (1857–1859) talupoegi kui vabaduse ja õigluse eest võitlejaid. Üks Soome esimesi ajaloolisi romaane, Fredrika Runebergi teos "Sigrid Liljeholm" (1862) kirjeldab naiste saatust Nuiasõja ajal. Albert Edelfelti maal "Põletatud küla" (1879) kujutab kalju taha peituvat naist, last ja vanameest ning taamal põlevat küla.
Poeet Kaarlo Kramsu ülistas ülestõusnuid ja kurtis nende lüüasaamise üle "Runoelmias" (1887) ilmunud patriootilistes poeemides nagu "Ilkka", "Hannu Krankka" ja "Santavuoren tappelu". Pärast 1918. aasta Soome kodusõda on arutelus rõhutatud hertsog Karli (hilisem kuningas Karl IX) rolli ülestõusule õhutamises (nagu on leidnud Pentti Renvall oma 1949. aasta töös "Kuninkaanmiehiä ja kapinoitsijoita Vaasa-kauden Suomessa").[1] Lisaks arvatakse, et ülestõusu juured asusid sotsiaalses ebaõigluses ja klassivõitluses (nagu on väitnud Heikki Ylikangas oma 1977. aasta töös "Nuijasota").
Nuiasõda taaskehastatakse igal aastal Kavalahti skaudilaagris.[7] Telesaates "Suured soomlased" valisid vaatajad Jaakko Ilkka 75. kohale.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
.svg){kind=small}
