Nikolai Mikluhho-Maklai
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nikolai Nikolajevitš Mikluhho-Maklai (vene keeles Николай Николаевич Миклухо-Маклай; 17. juuli 1846 Jazõkovo-Roždestvenskoje, Borovitši maakond, Novgorodi kubermang – 14. aprill 1888 Peterburi) oli Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog, kes suurema osa oma elust reisis Uus-Guineas, Melaneesias, Polüneesias, Lähis-Idas ja Austraalias ning uuris sealseid põlisrahvaid ja loodust.[1]
Nikolai Mikluhho-Maklai | |
---|---|
Nikolai Mikluhho-Maklai | |
Sündinud |
17. juuli 1846 Jazõkovo-Roždestvenskoje, Borovitši maakond Novgorodi kubermang, Venemaa Keisririik |
Surnud |
14. aprill 1888 (41-aastaselt) Peterburi, Venemaa Keisririik |
Elukoht | Venemaa Keisririik, Austraalia, Uus-Guinea jm |
Kodakondsus | Venemaa Keisririik |
Haridus | Heidelbergi ülikool, Leipzigi ülikool, Jena ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | etnoloogia, antropoloogia, bioloogia |
Tuntumad tööd | Okeaania ja Uus-Guinea rahvaste uurimine |
Austraalia ajalehtedes ilmunud artiklites väljendas Mikluhho-Maklai oma vastuseisu orjakaubandusele Austraalias, Uus-Kaledoonias ja Vaikse ookeani saartel, samuti Briti ja Saksa koloniaalvalduste laiendamisele Uus-Guineasse. Austraaliast sai praktiliselt tema teine kodumaa. Ta rajas sinna lõunapoolkera esimese teadusjaama, ta valiti Uus-Lõuna-Walesi Linné Ühingu liikmeks ning tal oli oluline roll Austraalia Bioloogia Seltsi asutamises.[2]
Charles Darwini õpetuse järgijana on Mikluhho-Maklai läinud ajalukku ka kui humanistlik teadlane, kes oma võrdlevate anatoomiliste uurimuste alusel oli üks esimesi antropolooge, kes kummutas valitseva seisukoha, et eri rassidest inimesed kuuluvad eri liikidesse.