![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Michelangelo_Caravaggio_065.jpg/640px-Michelangelo_Caravaggio_065.jpg&w=640&q=50)
Nartsissistlik isiksushäire
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire.
Nartsissistlik isiksushäire | |
---|---|
![]() | |
Narkissos omaenda peegelpilti imetlemas. Michelangelo Caravaggio maal. | |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-9 | 301.81 |
MeSH | DO10554 |
Nartsissistlik isiksushäire sisaldub psüühikahäirete DSM-klassifikatsioonisüsteemis alates 1980. aastast, kuid seda on korduvalt vaidlustatud.[1][2] Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" – diagnoosikood F60.8 [3].
Nartsissistlikule häirele on iseloomulikud kõrgenenud enesehinnang, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime. Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks[4].
Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen arvab, et nartsissistliku isiksushäire näol pole tegu inimese vaimse- või tegutsemistasandil esineva probleemiga, samuti ei saa seda pidada ka vaimuhaiguseks. Isiksushäire ilmneb hoopiski iselaadse käitumisena sotsiaalses plaanis. Kuna taolistel inimestel sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid – näiteks pole nad võimelised tundma süü- või häbitunnet – siis intellektuaalseid ülesandeid lahendavad nad sageli keskmiselt paremini. Iial pole nad võimelised möönma elus sattunud ebaõnnestumisi. Niiviisi käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest[5].