Mudavulkaan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.
Mudavulkaanid tekivad tüüpiliselt siis, kui kuum vee-fluidisegu seguneb muda- ja pinnasetetega. Mudavulkaanid on tihti seotud subduktsioonivöönditega. Maal on kindlaks tehtud subduktsioonivöönditega seotud mudavulkaane ligikaudu 700. Siiski arvatakse Maal subduktsioonivööndite ja ookeanipõhjalise mandrite lahknemisega seonduvate mudavulkaanide arvuks umbes 10 000.[1]
Mudavulkaanid ei ole klassikalises mõistes vulkaanid – nendest ei emiteeru ei laavat ega tuhka.[2] Mudavulkanismiga seotud temperatuurid on üsnagi madalad – esinevad temperatuurid varieeruvad tavaliselt vahemikus 2–100 °C, merepõhjaliste mudavulkaanide puhul võivad temperatuurid langeda ka jäätumispunkti lähedale. Mudavulkaanid varieeruvad kõrguselt 1–2 meetrist 700 meetrini ja läbimõõdult 1–2 meetrist kuni 10 kilomeetrini.[3] Mudavulkaanid purskavad või väljutavad üldjuhul gaase (peamiselt metaani) ja poolvedelat mudast massi, mis sisaldab lahustunud mineraale, happeid ja süsivesikuid ning valdavalt peeneteralist tahket materjali.