Monism
From Wikipedia, the free encyclopedia
Monism (vanakreeka sõnast μόνος, monos 'üks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt objektide mitmekesisus taandub ühele algele. Monismi[1] järgi ei ole vaim ja keha ontoloogiliselt erinevad alged. Erinevalt dualismist[2] ja pluralismist, mis eeldavad kahe või enama alge olemasolu, eeldab monism suuremat sisemist kooskõla ja monoliitsust.