From Wikipedia, the free encyclopedia
Mittesurmavad relvad on relvad, mis tapavad väiksema tõenäosusega elavat sihtmärki võrreldes külm- või tulirelvadega. Nende kasutamise eesmärgiks on peatada sihtmärk võimalikult väikeste pikaajaliste mõjudega.[1] Siinkohal on oluline mõista, et igasuguse jõu kasutamisega võivad kaasneda tahtmatud või juhuslikud ohvrid. Nii ka mittesurmavate relvadega, sest kuigi need püüavad riski maandada, siis kuna kehaosad erinevad haavatavuselt ja inimesed on eri pikkuse ning kasvuga, siis surmajuhtumeid võib esineda halvasti sihitud lasu, rikošeti või puuduliku väljaõppe tõttu. Mittesurmavaid relvi kasutatakse sõjaväes peamiselt ÜRO rahutagamismissioonidel või hõivatud ala elanikkonna kontrollimiseks. Politseijõududes leiavad need kasutust mässude laialiajamisel, vanglates, enesekaitseks ja avalikel kogunemistel turvalisuse tagamiseks.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Enne mittesurmavaid relvi puudusid politseil ja sõjaväel vahendid olukorras, kus püüti vältida soovimatut olukorra laienemist. Saatkondi valvavad sõjaväelased pidid piirduma laadimata relvadega ning politseijõud kasutasid mässude laialiajamiseks nuiasid, tääke või teravmoona. 1980. aastate teisel poolel kutsusid mõttekojad üles relvatootjaid töötama välja relvi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja elusäästvamad, kui seda olid tolleaegsed relvad. USA kongress ja teiste riikide valitsused hakkasid seejärel korraldama selliste relvade väljatöötamist, mis võimaldaksid kasutada mittesurmavat jõudu.[2] Kevlari ja Lexani kasutuselevõtt võimaldas arendada kilpe ja isikukaitsevahendeid ning see andis võimaluse märulipolitseil võtta kasutusele uusi taktikaid. Politseinikud suutsid paremini vastu seista kõiksuguseid esemeid loopivatele rahvamassidele ega pidanud ohu kiireks eemaldamiseks kasutama surmavat jõudu. Politseinike varustuse täiendamine pisargaasi ning mittesurmavate kummi- ja värvikuulidega andis täiendavad vahendid ohtude kõrvaldamiseks ning muutsid uued taktikad varasematest tõhusamaks. Lisaks mässavate rahvamasside laialiajamisele on mittesurmavad relvad leidnud kasutust ka patrullpolitsei varustuses. Kaheks tuntumaks selliseks relvaks on elektrišokirelv taser ja pipragaas.
Mittesurmava laskemoona eesmärgiks on sihtmärk peatada, kuid mitte tappa. Sihtmärgi peatamisel tuginetakse mittesurmava kuuli kineetilisele energiale ja selle ülekandumisel kehale tekkivast tömbi eseme traumast. Kummi-, plast- ja vahakuulid on vähem surmavad, kui seda on tavapärased metallkuulid ning nende lennukiirus on ka oluliselt väiksem. Peamiselt tuginevad erinevad relvasüsteemid samale ideele, milleks on sihtmärgi tabamine tömbi kehaga.[3]
Kummikuulid on täielikult kummist või kummist kattega laskemoon, mida saab kasutada nii tavapärastes relvades kui ka spetsiaalsetes mässude laialiajamiseks mõeldud relvades. Need on välja töötatud alternatiivina tavalistele metallist otsaga kuulidele ning leiavad kasutust nii mässude kontrollimisel ja laialiajamisel kui ka lasketiirus harjutustel. Suuresti on tänapäeval asendatud teiste mittesurmavate laskemoonadega, sest kummikuulide rikošett võib olla ettearvamatu. Lisaks võivad need tekitada lisaks valule ka tõsisemaid vigastusi, näiteks luumõrasid ja siseelundite vigastusi.[4][5]
Plastkuulid on mittesurmav laskemoon, mida saab lasta vastavalt kohandatud relvast. Tüüpiline plastkuul kaalub 130 g ja on efektiivse laskekaugusega 33–64 meetrit. Need töötati välja 1973. aastal Briti jõustruktuurides, et leida inimestele jäädavaid kahjustusi tekitavate kummikuulidele sobiv alternatiiv. Siiski võivad ka plastkuulid valesti kasutatuna põhjustada surmajuhtumeid.[6]
Käsngranaat on 40 mm granaadiheitjast lastav laskemoon, mis ajutiselt muudab sihtmärgi liikumisvõimetuks. Granaat kaalub ligikaudu 28 grammi ning koosneb plastkestast ja vahusarnasest kummist otsast. Minimaalne kasutusraadius on 10–15 meetrit, sest lähemal kui 10 meetrit võib põhjustada sihtmärgi surma. Maksimaalne efektiivne laskekaugus on 50 meetrit.[7]
Pipragaaskuulid on paintball'is kasutatavate kuulide sarnane laskemoon, mis on täidetud kapsaitsiini lahusega. Kuul puruneb kokkupuutel sihtmärgiga ning paiskab ärritava aine sihtmärgile, mis tekitab sihtmärgis ebamugavust ja iiveldustunnet. Nad on efektiivsed suurematel vahekaugustel ja kasutajasõbralikum kui pipragaas.[8]
Jõuorganites on kasutusel mitmesuguseid mittesurmavaid granaate.
Šokigranaat on lõhkekeha, mis tugineb vastase meelte ajutisel segadusseajamisel. See lõhkeb valju, ajutiselt kurdistava plahvatusega ning pimestava valgussähvakaga. Valgussähvakas aktiveerib momentaanselt kõik silma fotoretseptorrakud muutes nägemise võimatuks umbes viieks sekundiks, kuni silm taastab oma normaalse seisundi. Vali plahvatus, lisaks ajutisele kurdistamisele, häirib ka kõrvas olevat vedelikku, millega kaasnevad tasakaaluhäired. Tänapäevastele šokigranaatidele on lisatud ka pisargaasi. Erinevalt kildgranaadist jääb granaadi kest plahvatuse käigus terveks ning ei paiska laiali šrapnelli. Granaat sisaldab pürotehnilist magneesiumi ja alumiiniumi segu ning oksüdeerijat nagu ammooniumperkloraat või kaaliumnitraat. Esimest korda kasutas Briti armee eriüksus SAS šokigranaati 1977. aastal Muqdisho lennuväljal.[9]
Kummist šrapnelliga granaadid on kildgranaadi põhimõttel töötavad lõhkekehad, mille kest on tehtud raskest kummist ning metallist šrapnell on asendatud kummipallidega. Lõhkemisel paiskuvad šrapnell ja kest igas suunas laiali ning põhjustavad vastasele palju valusaid torkeid ilma tõsisemate vigastusteta.[10]
Ala sulgemiseks kasutatavate relvade abil tõrjutakse vastane kindlalt maa-alalt välja või muudetakse kahjutuks maa-alale sisenejad.
Sõidukeid peatavaid relvi on mitmesuguseid. Need on mõeldud rünnaku ennetamiseks, peatades ohtliku sõiduki. Ohtlik sõiduk peatatakse kineetiliste, keemiliste või elektromagnetiliste vahenditega.[11][12][13]
"Siile" on kasutatakse sõidukite peatamiseks, neid puistatakse sõiduki rataste või roomikute ette. "Siilid" lõhuvad sõiduki roomikud või rehvid, muutes sõiduki liikumisvõimetuks. Samuti on "siilid" leidnud kasutust jalgsi liikuvate sihtmärkide takistamiseks, olles paigutatud ridadena ning läbistades sellele peale astunud inimese jalanõu ja tungides jalga.[11]
M2 sõiduki peatamisvõrk on kaasaskantav, ühekordne, kiiresti rakendatav võrk, mis suudab blokeerida väiksema sõiduki rattad ning millesse põimitud teravikud purustavad lisaks sõiduki rehvid.[14]
Kaasaskantavat sõiduki peatamise barjääri kasutavad kontrollpunkte või teesulge kontrollivad üksused soovimatu läbipääsu takistamiseks. Paigaldatuna meenutab see tüüpilist teekünnist, kuid aktiveerumisel viskab üles jäiga võrgu, mis koostöös seadme pidurdusmehhanismiga suudab peatada kerge veoki ning takistada juhil sõiduki uste avamist.[15]
Mässupüssi (Riot Gun) all mõeldakse tulirelva, mida kasutatakse mittesurmava laskemoona laskmiseks. See võib olla tehniliselt lahenduselt eriotstarbeline relv või ka tavaline tulirelv, mida on kohandatud mässude laialiajamise eesmärgil. Enamasti on need relvad kas pumppüssi- või granaadiheitjasarnased.
Ühelasulised, suure raua läbimõõduga relvad nagu Milkor Stopper 37/38 mm mässupüss, M79 granaadiheitja ja ARWEN ACE on üldiselt suhteliselt lühikese lahtimurtava rauaga. Mitmelasuline suure raua läbimõõduga relv nagu ARWEN 37 sarnaneb üldiselt revolvriga, kus silindris on viis või kuus lasku.
Mässude laialiajamiseks kasutatavad pumppüssid on üldiselt Remington 870 ja Mossberg 500 kohandatud mudelid. Mittesurmava laskemoona kasutamise tõttu pole relv võimeline ennast ümber laadima ning seetõttu toimub see käsitsi. Pumppüsside kasutamise eelis mässude laialiajamisel on võimalus vahetada laskemoona ilma suurema relva ümberkohandamisteta ning see võimaldab suuremat paindlikkust ülesande iseloomu muutmisel.
Hiljuti on lisandunud lisaks eelpoolmainitud relvadele ka "piprapallirelvad" nagu FN303.[16]
Need põhinevad paintball'is kasutatavatel relvadel, kuid neis kasutatakse laskemoona, mis erinevalt tavalisest paintball'i kuuli sees olevast värvist sisaldavad ärritavat ainet, mis kuuli kesta purunemisel paiskub sihtmärgi peale. Samuti on politsei kasutanud paintball'i relvi meeleavaldajate markeerimiseks hilisemaks kinnipidamiseks .[8]
Impulsienergia mürsk (Pulsed Energy Project) on mittesurmav suunatud energia tehnoloogia, mida praeguse seisuga töötatakse välja Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Tehnoloogia hõlmab nähtamatu laserimpulsi emiteerimist, mis kontaktil sihtmärgi pinnaga ablateerib pinda ning toodab väikese koguse plasmat. See tekitab rõhulaine, mis uimastab ja lööb jalad alt ning kaasnev elektromagnetiline kiirgus mõjudes närvirakkudele põhjustab valuaistingut. Seda tehnoloogiat saab kasutada ka surmava relvana.
Impulsienergia mürsku soovitakse kasutada mässutõrjeks ja väidetavalt töötab vahemaadel kuni 2 km. See kaalub ligikaudu 230 kg ja ilmselt saab olema paigaldatud sõidukite peale. Kaal võib tehnoloogia arenguga väheneda. Relva arendatakse olema võimeline ka mehitamata õhusõidukeid alla laskma.
Impulsienergia mürsus kasutatakse deuteeriumfluoriidi laserit, mis toodab infrapunases spektrialasse kuuluvaid laserimpulsse. Impulsi varases staadiumis toodetud plasma plahvatab, sest plasma faasis olevate osakeste elektronid neelavad laserimpulsi lõppstaadiumi energiat.
2003. aastal teatas USA sõjavägi, et relva tekitatud elektromagnetkiirgus on loomkatsetes põhjustanud valu ja ajutist halvatust.
Ameerika Ühendriikide erioperatsioonide juhatuse 2010. aasta plaanide kohaselt plaaniti alustada samalaadset mehitamata sõidukite vastase tehnoloogia arendamist.[17]
Aktiivne tõrjesüsteem (Active Denial System) on mittesurmav suunatud energia relv, mille töötas välja Ameerika Ühendriikide sõjavägi[18] ja mis on mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks[19]. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks[20], sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu ameeriklaste GCV Infantry Fighting Vehicle relvastusse kuuluvad ka mittesurmavad relvad.[21]
2011. aastal kujundati süsteem ümber, et see oleks senisest väiksem, töökindlam ja liikumise pealt kasutatav. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni kohandatakse nii, et see oleks võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei lahenda uuendus probleeme, mis tekivad süsteemi kasutamisel erinevates keskkonnaoludes[22]. Ameerika Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide väejuhatus katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi AC-130J Ghostrider relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mittesurmava ründevõimekuse. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ameerika Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikule õhusõidukitele ka mittesurmava ründevõimekuse[23] aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol[24].
Pikamaa akustiline seadeldis (Long Range Acoustic Device) on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporationi poolt, saatmaks välja teateid ja hoiatussignaale kaugemate vahemaade taha või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse erinevatel aladel suhtlemiseks suurte vahekauguste korral[25], näiteks mitteletaalseks, mittekineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi pikamaa akustilist seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga.
Vastavalt tootja tehnilistele andmetele jääb seadeldise kaal vahemikku 7–145 kilogrammini ja see suudab kiirata heli 30–60-kraadises sektoris sagedusega 2,5 kHz[26]. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info edastamiseks massidele, mis levitab heli 360-kraadise ulatusega.[27]
Pimesti (dazzler) on suunatud energia relv, mille idee on sihtmärki ajutiselt intensiivse kiirgusega pimestada või segadusse ajada. Sihtmärgiks võib siis olla kas mingi sensor või inimsilm. Pimesti kiirgab infrapunast kiirgust või üldiselt nähtamatut valgust erinevate elektrooniliste sensorite vastu ning nähtavat valgust inimeste vastu, kui ei soovita tekitada pikaajalist kahju silmadele. Relvas kasutatakse enamasti laserit ja seetõttu kutsutakse neid tihtipeale laserpimestiks. Enamik kaasaegseid süsteeme on kaasaskantavad ning töötavad kas punases (dioodlaser) või rohelises (DPSS-laser) elektromagnetilise spektri alas. Algselt sõjaväe jaoks arendatud relvad on muutunud kättesaadavaks ka õiguskaitseorganite ja turvasektori jaoks.[28][29]
Relvad, mis võivad tekitada püsiva nägemispuude, on alates 1995. aastast ÜRO pimestavate laserrelvade protokolli järgi keelatud. Kuna pimesti on mitteletaalne relv, mis tekitab ajutist nägemisvõime vähenemist, siis mainitud protokoll teda ei mõjuta.
PHASR on prototüüp mitteletaalsest pimestilaserist, mis on välja töötatud Ameerika Ühendriikide Õhuväe Teaduslabori suunatud energia direktoraadis[30]. Selle idee on sihtmärki ajutiselt pimestada või eksitada. Pöördumatult pimedaks muutvaid laserrelvi on minevikus testitud, aga need keelati 1995. aasta ÜRO pimestavate laserrelvade protokolliga, millega Ameerika Ühendriigid olid ühinenud kuni 2009. aasta 21. jaanuarini[31]. PHASR, mis on madala intensiivsusega laser, ei ole kõnealuse protokolliga keelatud, sest pimestav efekt on kõigest ajutine. Relvas kasutatakse kahel lainepikkusel töötavat laserit[32]. PHASR-it testiti esimest korda New Mexicos Kirtlandi õhuväebaasis.
Pimestavaid laserrelvi on arendanud paljud riigid ning neid on väidetavalt kasutatud Ukrainas Donbassi sõjas.[33]
Veekahur on tavaline vahend mässude mahasurumisel, et takistada edasiliikumist kindlalt positsioonilt või rahvamasse laiali ajada. Veekahur on nagu survepesur, aga mitte nii võimsa survega. Veega täidetud padrunid käsitulirelvadele on eksperimentaalses faasis. Elektriseeritud veekahur oli küll arenduses, aga töö selle kallal peatati.
Haisurelvad (Scent-based weapons) ehk malodorandid tekitavad nii ebameeldivad lõhna, et sunnivad inimesi gaasi mõjualalt lahkuma. 2008. aastal alustasid Iisraeli kaitsejõud Skunki kasutamist masside kontrolliks. Tegemist on udusarnase vormiga, mida pritsitakse veekahurist ja mis jätab ebameeldiva mädanenud lõhna kõigele, millega see kokku puutub, ning seda on raske välja pesta.
Aktiivne komponent pipragaasis on OC (Oleoresin Capsicum), kibe ärritav kemikaal, mida saadakse Cayenne'i pipra kaunast.[34]
1998. aasta hinnangu järgi Ameerika Ühendriikides oli pipragaasi tõttu surnud 113 inimest. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või lämmatamine politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist[35]. Üldiselt on soovituslik pärast pipragaasiga kokkupuutumist kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust.[36]
Keemiliste relvade nagu pisar- ja pipragaas kasutamine on viimasel ajal sattunud suurema kriitika ja järelevalve alla seoses pikaajaliste kõrvalmõjudega, mis nende kasutamisest tulenevad. Paljud politseiüksused ei kasuta enam kemikaale treeningute ajal tagamaks liikmete turvalisust. 1970. aastal sai ajakirjanik Ruben Salazar Los Angeleses Chicano mässude ajal vigase pisargaasikanistri tõttu surma. Teisigi raskeid vigastusi ja surmasid on toonud keemiliste relvade kanistrid ja gaasid ise, näiteks 2011. aastal sai Occupy Oaklandi meeleavalduste käigus raskelt vigastada sõjaveteran Scott Olsen.[37]
Segugaariballoon (Mace) on sageli soovitatud enesekaitsevahend. Selles sisalduv gaaside segu koosneb eri variatsioonides pipragaasist, pisargaasist ja 2-kloro-1-fenüületaan-1-oonist.[38]
Psühhokeemilised relvad on psühhoaktiivsed ained, nagu BZ, LSD, Kolokol-1, EA-3167 ja 3-metüülamfetamiin, mille eesmärk on avaldada inimest segadusse ajavat toimet ülekuulamise või kontakti ajal.[39]
2002. aasta Moskva teatri pantvangikriisi ajal kasutasid Vene eriüksused tundmatut gaasi (oletatavalt 3-metüülfentanüüli või mõnda muud fentanüüli lahustatuna halotaanis) sooviga uinutada nii terroriste kui ka pantvange. Paljud neist (sh kõik enesetapupommitajad) uimastati, aga osad terroristid kasutasid gaasimaske ning seetõttu mõju neile puudus. Kuna kasutatud kemikaal oli potentsiaalselt fentanüüli derivaat (sünteetiline opioid), siis see põhjustas respiratoorset depressiooni ja lõpuks hingamisraskusi manustatuna piisavalt suurtes doosides. Kahjulikke mõjusid kesknärvisüsteemile nagu anesteesia ja respiratoorne depressioon, oleks suutnud kõrvaldada opioidide antagonist nagu Naloxone, millega on varustatud enamik haiglaid ja kiirabiautosid. Kuna Vene võimud ei andnud mingit informatsiooni kasutatud kemikaalide kohta, siis meedikud ei olnud teadlikud, et rünnaku ajal oli kasutatud sünteetilist opioidi ning ei saanud õigel ajal pantvangidele anda vastumürki, mis oleks päästnud enamiku pantvangidest. Ligikaudu 700 pantvangi päästeti, kuid 130 surid kasutatud gaasi tõttu. Kõik terroristid hukkusid operatsiooni käigus, kas siis gaasi mõjul või tulevahetuse käigus Vene eriüksuslastega.
Elektrišokirelvad on vahendid, mis kasutavad isiku peatamiseks kõrge pinge ning madala voolutugevusega elektrilööki, mis häirib pindmiste lihaste talitlust halvates sihtmärgi liikumise ja tekitab valu, põhjustamata jäävaid vigastusi. Neid relvi on mitut tüüpi, alustades mitmesugustest nuiadest, mis vajavad otsest kontakti, lõpetades relvadega, mis tulistavad laskemoona, millele on kinnitatud peened juhtmed, mille kaudu elektrilöök juhitakse sihtmärgini.[40] Samuti on väljatöötamisel laskemoon, mis ei vaja elektrilöögi andmiseks juhtmeid. Otsest kontakti vajavad elektrišokirelvad võivad olla maskeeritud sellisteks igapäevasteks tarbeesemeteks nagu mobiiltelefon või pastakas.
Taser on elektrišokirelv. See tulistab kaks noolesarnast elektroodi, mis on ühendatud relvaga juhtmete kaudu, ning elektri toimel häirib sihtmärgi lihaste toimet ja nende tahtele allumist. Esimesed taserid võeti kasutusele politseijõududes, peatamaks põgenevat või ühiskonnale ohtlikku inimest, kelle vastu oleks muidu kasutatud tulirelva.[41]
Loren Thompson USA Virginia osariigis asuvast Lexingtoni Instituudist on öelnud, et tänapäevane elektromagnetiliste relvade tehnoloogia on paljude agressiivsete riikide ja rahvusvaheliste terrorigrupeeringute käeulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et Ameerika Ühendriikide tehnika on tundlik mikrolaine- ja teiste suunatud energia relvadele.
Elektromagnetiliste relvade tootmiseks vajalikud materjalid on vabalt kättesaadavad. Elektromagnetiliste relvade tehnoloogia sattumine valedesse kätesse on väga reaalne oht.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
