Meteoor
From Wikipedia, the free encyclopedia
Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks.
Vananenud kirjanduses on terminit "meteoor" kasutatud mis tahes atmosfäärinähtuse kohta.[1]
Meteoorkeha põlemine kulgeb tihti plahvatuslikult, kuid reegliks seda pidada ei ole õige, sest meteoorkehad on koostiselt ja siseehituselt väga erinevad ning seetõttu kulgeb ka nende põlemine väga erinevalt.
Kui meteoorkeha satub Maa atmosfääri, siis meteoorkeha kuumeneb hõõrdumise tulemusena ja süttib, kui tema temperatuur tõuseb üle süttimispiiri. Põhimõtteliselt võib meteoorkeha Maale jõuda nii, et ta ei süttigi.
Meteoori tekkimiseks on vaja atmosfääri. Nendel taevakehadel, kus atmosfäär praktiliselt puudub, näiteks Kuu peal, meteoore ei esine.
Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet.