Martin Lutheri Ühing

Martin Lutheri Ühing on 24. oktoobril 2005 Tartus moodustatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulike organisatsioon, mille eesmärgiks on koondada sarnase meelsusega EELK vaimulikke, et koos ühiste probleemidega tegelda, ühiselt väljendada oma arusaamu ning ühiselt nende nimel tegutseda.

Ühingu asutanud vaimulike ühiseks lähtekohaks oli evangeelne-luterlik arusaam ristiusu pühakirjast, kirikust ja maailmast. Martin Lutheri Ühing deklareeris asutamise ajal avatust kõigile luterlikele vaimulikele – piiskoppidele, õpetajatele ja diakonitele, meestele ja naistele, noortele ja vanadele, kes on nõus meie ühingu põhimõtete ja meelsusega.

Martin Lutheri Ühingu asutajaliikmed olid Vallo Ehasalu, Kalle Gaston, Eenok Haamer, Markus Haamer, Naatan Haamer, Teet Hanschmidt, Arne Hiob, Tiina Janno, Tauno Kibur, Tiit Kuusemaa, Alar Laats, Jaan Lahe, Tarmo Linnas, Andres Mäevere, Jaanus Noormägi, Urmas Paju, Urmas Petti, Marek Roots, Rein Schihalejev.

Seisukohad

Martin Lutheri Ühing koondab endasse erinevate teoloogiliste vaadetega vaimulikke ning lubab oma ühingu sees teoloogiliste vaadete paljusust. Siiski on ühingu liikmed ühistel seisukohtadel fundamentaalsetes usuküsimustes ning küsimustes, mis puudutavad kirikut ja vaimulikku ametit.

Ühingu liikmed mõistavad kirikut ehk kogudust kui kõigi inimeste vaimuliku ühendust, kes on ristitud ja usuvad Jeesusesse Kristusesse kui oma lunastajasse. Jeesus Kristus on ühingu liikmete seisukoha järgi kiriku ehk koguduse ainus pea.

Kuigi kirik on alguse saanud Jeesuse Kristuse elust ja tööst, ei pea ühingu liikmed nähtava kiriku organisatsioonilist ülesehitust, kiriklike ametite nimetusi ja -astmeid (hierarhiat) ning jumalateenistuse korda Jumala seatuks – see on ühingu liikmete arvates inimlikku päritolu ja kujunenud ajaloos. Vaatamata sellele tahavad ühingu liikmed hoida alal Eestis juba sajandeid püsinud jumalateenistuse korda ja vaimulikku ametit puudutavaid mõisteid nagu "jumalateenistus" ja "õpetaja".

Martin Lutheri Ühing aktsepteerib ajalooliselt väljakujunenud piiskopiametit. Ühing ei tunnista käsitlust, et monarhiline episkopaat on Kristuse enese seatud. Ühingu liikmed ei soovi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tsentraliseerumist ega episkopaal-sinodaalse kirikumudeli muutumist episkopaalseks.

Ühing taunib arusaama, et autoritaarne mõtteviis on kiriklik mõtteviis. Kirik on õdede ja vendade ühendus, kus ei tohi olla kohta autoritaarsusele. Eriliselt taunivad ühingu asutajad autoritaarsuse õigustamist Kristuse meelevallale või hierarhiale viitamisega. Aktsepteerides küll põhimõtteliselt hierarhiat kui sellist, ei pea me õigeks hierarhia erilist rõhutamist ja esiletõstmist, mis on ühingu asutajate hinnangul viimase aja üks iseloomulikke tendentse Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.

Lähtudes vaimuliku ameti olemusest Augsburgi usutunnistuse järgi, peavad ühingu liikmed põhjendamatuks arusaama, et vaimulik võib olla vaid mees. Augsburgi usutunnistuse järgi on ühingu liikmete hinnangul vaimuliku amet seatud ülesandega kuulutada Jumala Sõna ja jagada sakramente. Martin Lutheri Ühing tunnistab naisi meestega võrdväärsete vaimulikena ja pooldab naiste ordinatsiooni jätkumist ka tulevikus.

Vaata ka

• Augsburgi Usutunnistuse Selts

Välislingid

• Alo Lõhmus. Luteri vaimulikud sõdivad katoliikliku pöörde vastu. Postimees, 9. juuni 2007