From Wikipedia, the free encyclopedia
Markuse evangeelium (kreeka keeles Κατὰ Μᾶρκον, "Kata Markon", "Markuse järgi"; lühend Mk) on üks Piibli Uue Testamendi neljast kanoonilisest evangeeliumist ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist. Kanoonilises järjekorras eelneb sellele Matteuse evangeelium ja järgneb Luuka evangeelium. Evangeelium on kirjutatud koinees.
Markuse evangeelium on vanim ning peatükkide arvult lühim evangeelium Uues Testamendis. Evangeelium räägib Jeesuse elust, alustades Ristija Johannese tegevusest ja lõpetades Jeesuse taevaminekuga, keskendudes eriti Jeesuse viimasele elunädalale.[1] Algne lühem variant lõppeb tühja haua leidmisega.[2]
Markuse evangeelium kirjutati algselt kreeka keeles ja oli pealkirjastamata. Traditsiooni alusel hakati seda nimetama kreeka keeles Κατὰ Μᾶρκον. Vulgatas on evangeelium kui "Evangelium secundum Marcum".
Evangeeliumi tekstis pole selle kirjutajat märgitud, autori nimi ilmub esimest korda hiljem lisatud pealkirjas.[3] Traditsiooni ja kirikuisade kirjutiste järgi on evangeeliumi autoriks apostel Pauluse kaaslane Johannes Markus, keda mainitakse Apostlite tegudes,[4] kuid suure tõenäosusega on tegu tundmatu Markuse-nimelise kristlasest autoriga, kes kõneles kreeka keelt ja elas väljaspool Palestiinat, ning kelle tekst on suunatud mittejuutidest kristlaskonnale, kellele on vaja selgitada Palestiina juutide tavasid.[3] Seda toetavad tekstis esinevad selgitused näiteks variseride rituaalse kätepesu kohta salmides 7:3-4, latinismide esinemine ja mõned arameakeelsed väljendid, mis on tõlgitud kreeka keelde, näiteks salmides 15:34.[5]
Teoloogid pakuvad evangeeliumi koostamiseks ajavahemikku 60-75, mis teeb Markuse evangeeliumist vanima kanoonilise evangeeliumi. Varasem käsitlus pidas lühemat Markuse evangeeliumit Matteuse evangeeliumi kokkuvõtteks ning kanoonilist järjekorda ka sõltuvuslikuks järjestuseks, kuid enamus õpetlasi peab praegu vanimaks Markuse evangeeliumit. Selle hüpoteesi kohaselt kasutasid Luuka ja Matteuse evangeeliumi autorid Markuse evangeeliumit ühe alusallikana, kuid kirjutasid oma tekste üksteisest sõltumatuna.[6] Prognoositud ajavahemiku lõpu tingibki sünoptiline argument, mille kohaselt selleks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid oleksid saanud kasutada Markuse evangeeliumit alusallikana, pidi see valmima hiljemalt 75. aastaks.[7][8] Prognoosi alguspunkt on paindlikum nii traditsiooni kui akadeemilise lähenemise poolest.
Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 45 manuskriptil 3. sajandist. Varasemates terviktekstides Codex Sinaiticuse ja Codex Vaticanuse käsikirjades puudub evangeeliumi viimane peatükk Mk 16:9–20. Puuduvat kirjakohta tsiteerivad aga 2. sajandil Justinus Märter ja Tatianus.
Suurim rõhk Markuse evangeeliumi tekstis on Jeesuse viimastel päevadel Jeruusalemmas (peatükid 11-13) ning Tema surmal (14-15). Evangeeliumi keskse sõnumina võib vaadelda Peetruse tunnistust (8:27-30), mis jagab jutustuse kaheks: esimene pool tegeleb Jeesuse imetegude ja kuulutustööga Galileas ning teine pool kannatuste ettekuulutamiste, Jeesuse surma ja ülestõusmisega.[9][10] Tõenäoline originaalvariant lõppeb salmiga Mk 16:8, mis kirjeldab tühja haua leidnud naiste põgenemist ja hirmu pärast vaikimist. Salmid 16:9-20 on tekstianalüüsile ja käsikirjade dateerimisele tuginedes ilmselt hilisema ümberkirjutaja poolt üsna varakult evangeeliumile lisatud. Olenemata hilisemast päritolust loetakse pikemat varianti kanooniliseks ning trükitakse sageli osana Markuse evangeeliumist. Pikem lõpp kirjeldab ülestõusnud Jeesuse ilmumist inimestele ja taevassevõtmist.[2][11]
Evangeeliumis kasutatud keel on lihtne ja rahvapärane ning sisaldab mitmeid latinisme.[12] Tekstis sisalduvad laused on tavaliselt lühikesed ning algavad sidesõnaga "ja" (καὶ).[13]
Markuse evangeelium koosneb 16 peatükist, mis jagunevad pikendatud versioonis 678 salmiks, algses versioonis 666 salmiks.
Tekstianalüüsi alusel on teoloogid pakkunud, et Markuse evangeelium annab rohkem edasi Peetruse mälestusi ja õpetusi kui teised evangeeliumid. Aleksandria Clemensi väitel olevad Rooma kristlased Markust palunud kirja panna Peetruse jutluseid ja jutustusi. Evangeeliumis on Peetruse isikut kujutatud kriitiliselt, kuid inimlikult.
Evangeelium rõhutab nii Jeesuse kui ka tema järgijate kannatuste vajalikkust, mille taustaks on tõenäoliselt algkristliku kogukonna vaenamine. Kristlasi kutsutakse üles käima Jeesuse jälgedes. Jüngreid on kujutatud sageli nõrkade, mõistmatute ja piiratutena, olles sünoptilistest evangeeliumitest selles osas kõige kriitilisem.[15]
Jeesus rõhutab evangeeliumis vana ja uue õpetuse erisust, kaldudes mitmel korral kõrvale Moosese seadusest. Näiteks kuulutab ta salmides 7:1-23 puhtuse- ja toiduseaduste uuendamist, kuulutades puhtaks kõik toidud põhjendusega, et väljast tulev ei saa inimest seestpoolt rüvetada. Selline järeldus oli eriti oluline mittejuutidest kristlaskonnale.[16][17]
Jeesust on evangeeliumis kirjeldatud vaimude väljaajajana, tervendajana, imetegijana, Kristusena, Messiana, Inimese Pojana ja paaris kohas ka Jumala Pojana, näiteks salmis 15:39. Mitmes kirjakohas käsib Jeesus tunnistajatel oma isikust ja tegudest vaikida (nn. messiaanliku saladuse motiiv), mille põhjenduseks võib olla autori püüd vähendada pingeid juutliku messia-kujutluse ja Jeesuse kuulutustöö ebamessiaanliku iseloomu vahel.[18] Samuti leidub Markuse evangeeliumis teistest sünoptilistest evangeeliumitest enam kirjeldusi Jeesuse inimlikkusest ja emotsionaalsusest.[19]
Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Markuse evangeeliumist.
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Se Evangelium Sestpöhast Markussest ülles-kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Ewangelium Pühha Markussest ülleskirjotud" ja 1739 Piiblis "Ewangelium Pühhast Markussest ülleskirjotud."
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
