![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8f/%25D0%2592%25D0%25B8%25D0%25B4_%25D1%2581_%25D0%25BC%25D0%25BE%25D1%2581%25D1%2582%25D0%25B0_%25D1%2587%25D0%25B5%25D1%2580%25D0%25B5%25D0%25B7_%25D0%259B%25D0%25B0%25D1%2585%25D0%25B2%25D1%2583_-_panoramio.jpg/640px-%25D0%2592%25D0%25B8%25D0%25B4_%25D1%2581_%25D0%25BC%25D0%25BE%25D1%2581%25D1%2582%25D0%25B0_%25D1%2587%25D0%25B5%25D1%2580%25D0%25B5%25D0%25B7_%25D0%259B%25D0%25B0%25D1%2585%25D0%25B2%25D1%2583_-_panoramio.jpg&w=640&q=50)
Magiljovi rajoon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mahiloŭ rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Mahiloŭ oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1895 km². 2009. aasta seisuga elas seal 40 234 inimest.
Mahiloŭ rajoon | |
---|---|
valgevene Магілёўскі раён Magiljovski rajon | |
vene Могилёвский район Mogiljovski rajon | |
Pindala: 1895,4 km² | |
Elanikke: 40 234 (2016)[1] | |
Rahvastikutihedus: 21,2 in/km² | |
Keskus: Mahiloŭ | |
![]() |
Rajoon moodustati aastal 1924. Aastal 1959 see likvideeriti, ent loodi taas aastal 1966. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Bujničy, Daškaŭka, Kadzina, Kniažycy, Machava, Mastoki, Niadašava, Pałykavičy, Paškava, Sidaravičy, Siemukačy, Suchary, Zavadzkaja Słabada, Viejna ja Viendaraži külanõukogu. Halduskeskus on Mahiloŭ linn, mis ametlikult rajooni koosseisu ei kuulu. Tähtsamad asulad on Bujničy, Daškaŭka, Kadzina, Kniažycy ja Viejna.
- Łachva
- Suchary
- Novaje Paškava
- Pałykavičy
Rajooni suurim jõgi on Dnepr, teised suuremad jõed on selle lisajõed Łachva ja Druć. Rajooni territoorium asub Kesk-Biarezina tasandikul, osalt ka Orša-Mahiloŭ orundis, keskmiselt 190–170 meetri kõrgusel. Madalaim koht asub Dnepri orus ja ulatub 137 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht ulatub 200 meetrit üle merepinna. Rajoonis kaevandatakse turvast, liiva, savi.[2]
2009. aasta seisuga olid elanikest 93,07% valgevenelased, 5,02% venelased, 1,03% ukrainlased ja 0,88% oli teistest rahvustest. 73,94% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 24,3% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 29,51% elanikke, vene keelt aga 67,35%.