Maailmamere tähtsus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Maailmameri on maakera pindalast umbes 71% kattev katkematu veekiht, mis koosneb ookeanidest ja meredest. Kõige suuremad maailmamere osad on ookeanid. Kokkuleppeliselt jagatakse maailmameri neljaks ookeaniks (koos nende juurde kuuluvate meredega). Need on Atlandi, India ja Vaikne ookean ning Põhja-Jäämeri. Nende looduslikeks piirideks on mandrite ja saarte rannikud. Lõunapoolkeral aga, kus maismaad on vähem ja ookeanide lõuna osad kokku puutuvad, on piirid tõmmatud kokkuleppeliselt piki kindlaid meridiaane ja paralleeli. Kuna mandrite piirjooned on väga käärulised, ulatuvad ookeanide äärealad sageli sügavale mandritesse. Need ookeanidest justkui eraldunud veteväljad on mered või lahed[1]. Maailmamere pindala on 362,048 miljonit ruutkilomeetrit, maht 1349,911 miljonit kuupkilomeetrit, keskmine sügavus 3729 meetrit ja soolsus 34,75;permil;.[2]